Dielektriline läbitavus

Dielektriline läbitavus on aine omadus, mis iseloomustab dielektrikute elektrilise polarisatsiooni võimet. Eristatakse suhtelist ja absoluutset dielektrilist läbitavust.

Suhteline dielektriline läbitus näitab, mitu korda on elektrilaengute süsteemi elektriväli selles aines nõrgem kui vaakumis. Elektrivälja nõrgenemist põhjustab elektriline polarisatsioon. Ühesuunaliselt nihkunud positiivsed ja negatiivsed elektrilaengud moodustavad dipoolmomendi, mis mõjub vastu välisele elektriväljale.

Suhteline dielektriline läbitavus $\varepsilon$ on absoluutse dielektrilise läbitavuse $\varepsilon _{a}$ ja elektrilise konstandi $\varepsilon _{0}$ suhe:

$\varepsilon ={\frac {\varepsilon _{a}}{\varepsilon _{0}}}.$

Seega aine absoluutne dielektriline läbitavus

$\varepsilon _{a}=\varepsilon \varepsilon _{0}.$

Absoluutse dielektrilise läbitavuse ühik on sama, mis elektrilisel konstandil: F/m.

Võõrkeelsete tekstide puhul on oluline tähele panna, et dielektrilise läbitavuse tähised on enamasti teistsugused:

$\varepsilon _{r}={\frac {\varepsilon }{\varepsilon _{0}}}$ ja $\varepsilon =\varepsilon _{r}\varepsilon _{0},$

kus $\varepsilon _{r}$ on suhteline dielektriline läbitavus ja $\varepsilon$ absoluutne dielektriline läbitavus; $\varepsilon _{0}$ on elektriline konstant (nagu eespoolgi).

Vaata ka

• Suhteline dielektriline läbitavus
• Dielektriline vastuvõtlikkus

Välislingid

• Elektriväli ja magnetväli