Muudatused

Jump to navigation Jump to search
resümee puudub
[[Pilt:Town Hall Eisleben-Smaller Detail.jpg|right|thumbpisi|Hermann von Salmi kujutis [[Eisleben]]i raekoja fassaadil.]]
'''Hermann von Salm''' (sündis umbes 1035, suri [[28. september|28. septembril]] [[1088]]) oli Saksa [[vastukuningas]] aastast [[1081]] kuni oma surmani.
 
Hermanni poliitilise tõusu põhjustas [[investituuritüli]] [[paavst]]i, kelleks tollal oli [[Gregorius VII]], ja [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] vahel, kelleks tollal oli [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]]. Tüli käis selle üle, kellel on õigus määrata [[Saksamaa]]l [[piiskop]]pe ja mille alusel seda teha. Kumbki soovis iseenesele piiskoppide määramise õigust. Heinrich hakkas vaimulikele maid [[lään]]istama, tagades nii nende lojaalsuse. Juhtus sedagi, et mõnele vabanenud kohale määrasid uue võimukandja nii paavst kui keiser.
'''Hermann von Salm''' (suri [[28. september|28. septembril]] [[1088]]) oli Saksa vastukuningas aastast [[1081]] kuni oma surmani.
 
Seetõttu pani Gregorius Heinrichi [[kirikuvanne|kirikuvande]] alla. Paavst määras [[Rudolf von Rheinfelden]]i vastukuningaks ja Heinrich omakorda laskis valida [[vastupaavst]]i. Saksamaal algas kodusõda. [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[1080]] toimus [[Elsteri lahing]], milles Rudolf purustas Heinrichi sõjaväe, kuid suri ise [[15. oktoober|järgmisel päeval]] lahingus saadud haavadesse.
Hermann liitus paavstimeelsetega keiser [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]] vastu ning püüdis saavutada enamiku Saksa vürstide toetust. Kuid Heinrichil õnnestus teda võita ning Hermann põgenes [[1085]] [[Taani]]. [[1086]] tuli ta sealt sõjaväega tagasi, kuid osutus niivõrd ebapopulaarseks, et pidi 1088 võitlusest Heinrichiga loobuma. Ta suri varsti peale seda.
 
[[Saksimaa]] ja [[Švaabimaa]] aadlikud valisid [[6. august]]il [[1081]] [[Ochsenfurt|Ochsenfurdis]] Hermanni uueks vastukuningaks. [[Mainzi peapiiskop]] [[Siegfried I]] kroonis Hermanni [[Goslar]]is [[26. detsember|26. detsembril]] ja Hermann püüdis paavsti tahtmist Saksamaal läbi suruda.
 
Hermann lootis koguda suure sõjaväe ja sellega Heinrichit lüüa, aga selle soovi lõpetas tema peamise toetaja [[Otto von Northeim]]i surm [[11. jaanuar]]il [[1083]]. Hermann ei osutunud kaugeltki nii võimekaks juhiks kui Rudolf ja Heinrich suutis seetõttu kodusõja peaaegu ilma vastupanuta lõpetada. Hermann põgenes [[1085]] [[Taani]].
 
[[1086]] tuli ta sealt sõjaväega tagasi ja võitis liidus [[Baieri hertsog]]i [[Welf I]]-ga Heinrichit [[Bleichfeldi lahing]]us, kuid osutus niivõrd ebapopulaarseks, et pidi 1088 võitlusest Heinrichiga loobuma. Gregorius oli 1085 surnud ja järgmised paavstid enam nii saksavaenulikku poliitikat ei ajanud, nii et ka paavsti toetus Hermannile vähenes. Hermann suri varsti pärast seda. Rohkem vastukuningaid paavstid valida ei lasknud.
 
Hermann oli abielus Sofia von Formbachiga. Abielust sündis poeg Otto von Salm, kes järgnes isale Salmi valitsejana, kuid ei paistnud poliitikas ega poliitikaväliselt millegagi silma.
 
[[Kategooria:Saksa vastukuningad]]
26 597

muudatust

Navigeerimismenüü