Hermann von Salm: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 26. august 2012, kell 00:41

Hermann von Salm (sündis umbes 1035, suri 28. septembril 1088) oli Saksa vastukuningas aastast 1081 kuni oma surmani.

Hermanni poliitilise tõusu põhjustas investituuritüli paavsti, kelleks tollal oli Gregorius VII, ja Saksa-Rooma keisri vahel, kelleks tollal oli Heinrich IV. Tüli käis selle üle, kellel on õigus määrata Saksamaal piiskoppe ja mille alusel seda teha. Kumbki soovis iseenesele piiskoppide määramise õigust. Heinrich hakkas vaimulikele maid läänistama, tagades nii nende lojaalsuse. Juhtus sedagi, et mõnele vabanenud kohale määrasid uue võimukandja nii paavst kui keiser.

Seetõttu pani Gregorius Heinrichi kirikuvande alla. Paavst määras Rudolf von Rheinfeldeni vastukuningaks ja Heinrich omakorda laskis valida vastupaavsti. Saksamaal algas kodusõda. 14. oktoobril 1080 toimus Elsteri lahing, milles Rudolf purustas Heinrichi sõjaväe, kuid suri ise järgmisel päeval lahingus saadud haavadesse.

Saksimaa ja Švaabimaa aadlikud valisid 6. augustil 1081 Ochsenfurdis Hermanni uueks vastukuningaks. Mainzi peapiiskop Siegfried I kroonis Hermanni Goslaris 26. detsembril ja Hermann püüdis paavsti tahtmist Saksamaal läbi suruda.

Hermann lootis koguda suure sõjaväe ja sellega Heinrichit lüüa, aga selle soovi lõpetas tema peamise toetaja Otto von Northeimi surm 11. jaanuaril 1083. Hermann ei osutunud kaugeltki nii võimekaks juhiks kui Rudolf ja Heinrich suutis seetõttu kodusõja peaaegu ilma vastupanuta lõpetada. Hermann põgenes 1085 Taani.

1086 tuli ta sealt sõjaväega tagasi ja võitis liidus Baieri hertsogi Welf I-ga Heinrichit Bleichfeldi lahingus, kuid osutus niivõrd ebapopulaarseks, et pidi 1088 võitlusest Heinrichiga loobuma. Gregorius oli 1085 surnud ja järgmised paavstid enam nii saksavaenulikku poliitikat ei ajanud, nii et ka paavsti toetus Hermannile vähenes. Hermann suri varsti pärast seda. Rohkem vastukuningaid paavstid valida ei lasknud.

Hermann oli abielus Sofia von Formbachiga. Abielust sündis poeg Otto von Salm, kes järgnes isale Salmi valitsejana, kuid ei paistnud poliitikas ega poliitikaväliselt millegagi silma.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:Town Hall Eisleben-Smaller Detail.jpg|right|thumb|Hermann von Salmi kujutis [[Eisleben]]i raekoja fassaadil.]]
+[[Pilt:Town Hall Eisleben-Smaller Detail.jpg|pisi|Hermann von Salmi kujutis [[Eisleben]]i raekoja fassaadil]]
+'''Hermann von Salm''' (sündis umbes 1035, suri [[28. september|28. septembril]] [[1088]]) oli Saksa [[vastukuningas]] aastast [[1081]] kuni oma surmani.
+Hermanni poliitilise tõusu põhjustas [[investituuritüli]] [[paavst]]i, kelleks tollal oli [[Gregorius VII]], ja [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] vahel, kelleks tollal oli [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]]. Tüli käis selle üle, kellel on õigus määrata [[Saksamaa]]l [[piiskop]]pe ja mille alusel seda teha. Kumbki soovis iseenesele piiskoppide määramise õigust. Heinrich hakkas vaimulikele maid [[lään]]istama, tagades nii nende lojaalsuse. Juhtus sedagi, et mõnele vabanenud kohale määrasid uue võimukandja nii paavst kui keiser.
-'''Hermann von Salm''' (suri [[28. september|28. septembril]] [[1088]]) oli Saksa vastukuningas aastast [[1081]] kuni oma surmani.
+Seetõttu pani Gregorius Heinrichi [[kirikuvanne|kirikuvande]] alla. Paavst määras [[Rudolf von Rheinfelden]]i vastukuningaks ja Heinrich omakorda laskis valida [[vastupaavst]]i. Saksamaal algas kodusõda. [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[1080]] toimus [[Elsteri lahing]], milles Rudolf purustas Heinrichi sõjaväe, kuid suri ise [[15. oktoober|järgmisel päeval]] lahingus saadud haavadesse.
-Hermann liitus paavstimeelsetega keiser [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]] vastu ning püüdis saavutada enamiku Saksa vürstide toetust. Kuid Heinrichil õnnestus teda võita ning Hermann põgenes [[1085]] [[Taani]]. [[1086]] tuli ta sealt sõjaväega tagasi, kuid osutus niivõrd ebapopulaarseks, et pidi 1088 võitlusest Heinrichiga loobuma. Ta suri varsti peale seda.
+[[Saksimaa]] ja [[Švaabimaa]] aadlikud valisid [[6. august]]il [[1081]] [[Ochsenfurt|Ochsenfurdis]] Hermanni uueks vastukuningaks. [[Mainzi peapiiskop]] [[Siegfried I]] kroonis Hermanni [[Goslar]]is [[26. detsember|26. detsembril]] ja Hermann püüdis paavsti tahtmist Saksamaal läbi suruda.
+Hermann lootis koguda suure sõjaväe ja sellega Heinrichit lüüa, aga selle soovi lõpetas tema peamise toetaja [[Otto von Northeim]]i surm [[11. jaanuar]]il [[1083]]. Hermann ei osutunud kaugeltki nii võimekaks juhiks kui Rudolf ja Heinrich suutis seetõttu kodusõja peaaegu ilma vastupanuta lõpetada. Hermann põgenes [[1085]] [[Taani]].
+[[1086]] tuli ta sealt sõjaväega tagasi ja võitis liidus [[Baieri hertsog]]i [[Welf I]]-ga Heinrichit [[Bleichfeldi lahing]]us, kuid osutus niivõrd ebapopulaarseks, et pidi 1088 võitlusest Heinrichiga loobuma. Gregorius oli 1085 surnud ja järgmised paavstid enam nii saksavaenulikku poliitikat ei ajanud, nii et ka paavsti toetus Hermannile vähenes. Hermann suri varsti pärast seda. Rohkem vastukuningaid paavstid valida ei lasknud.
+Hermann oli abielus Sofia von Formbachiga. Abielust sündis poeg Otto von Salm, kes järgnes isale Salmi valitsejana, kuid ei paistnud poliitikas ega poliitikaväliselt millegagi silma.
 [[Kategooria:Saksa vastukuningad]]