Rünkpilved: erinevus redaktsioonide vahel
AvocatoBot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (Robot: lisatud tr:Kümülüs |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on konvektiivsete vertikaalse arenguga pilvede klassi kuuluvate [[pilv]]ede põhiliik. Nad tekivad kõrgusel 0,8–1,5 km, kuiva ilma juhul isegi kõrgemal kui 2,5–3 km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Облака вертикального развития]</ref>, ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, mille tõttu said oma nime. |
'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on konvektiivsete vertikaalse arenguga pilvede klassi kuuluvate [[pilv]]ede põhiliik. Nad tekivad kõrgusel 0,8–1,5 km, kuiva ilma juhul isegi kõrgemal kui 2,5–3 km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Облака вертикального развития]</ref>, ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, mille tõttu said oma nime. |
||
Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral, kui soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal on tõusvad [[õhuvool]]ud, st tekivad õhu konvektsioonivoolud.<ref name="ilm"/> Soe ja niiske õhk jõuab kondensatsiooninivooni ning [[veeaur]] kondenseerub ja tekivad väikesi [[villakuhi|villakuhilaid]] meenutavad pilved, mis koosnevad [[veepiisad|veepiiskadest]]. Kui pilved arenevad edasi, siis võivad nad koosneda ka [[lumekristallid|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust. |
Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral, kui soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal on tõusvad [[õhuvool]]ud, st tekivad õhu konvektsioonivoolud.<ref name="ilm"/> Soe ja niiske õhk jõuab kondensatsiooninivooni ning [[veeaur]] kondenseerub ja tekivad väikesi [[villakuhi|villakuhilaid]] meenutavad pilved, mis koosnevad [[veepiisad|veepiiskadest]]. Kui pilved arenevad edasi, siis võivad nad koosneda ka [[lumekristallid|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust. Mõnikord ühinevad rünkpilved suurteks ja kohutavateks [[rünksajupilved]]eks, millest tuleb [[hoovihm]]a ja [[äike]]st. Ka rünkpilvedest võib vihma sadada, kuid sooja ilma puhul need piisad aurustuvad õhus hõõrdudes. |
||
Õhumassisisesed rünkpilved tekivad suvel lõunaks ja kaovad õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem kui vesi.<ref name="ilm"/> |
Õhumassisisesed rünkpilved tekivad suvel lõunaks ja kaovad õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem kui vesi.<ref name="ilm"/> |
||
Redaktsioon: 18. august 2012, kell 17:50
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2010) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on konvektiivsete vertikaalse arenguga pilvede klassi kuuluvate pilvede põhiliik. Nad tekivad kõrgusel 0,8–1,5 km, kuiva ilma juhul isegi kõrgemal kui 2,5–3 km[1], ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised[2], mille tõttu said oma nime.
Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral, kui soojenenud maapinna kohal on tõusvad õhuvoolud, st tekivad õhu konvektsioonivoolud.[2] Soe ja niiske õhk jõuab kondensatsiooninivooni ning veeaur kondenseerub ja tekivad väikesi villakuhilaid meenutavad pilved, mis koosnevad veepiiskadest. Kui pilved arenevad edasi, siis võivad nad koosneda ka lume- ja jääkristallide segust. Mõnikord ühinevad rünkpilved suurteks ja kohutavateks rünksajupilvedeks, millest tuleb hoovihma ja äikest. Ka rünkpilvedest võib vihma sadada, kuid sooja ilma puhul need piisad aurustuvad õhus hõõrdudes.
Õhumassisisesed rünkpilved tekivad suvel lõunaks ja kaovad õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem kui vesi.[2]
Rünkpilvede alaliigid ja vormid
- Cumulus castellanus ehk Cu castellanus
- võimsad rünkpilved ehk suured rünkpilved (Cumulus congestus ehk Cu con)
- rebenenud servadega rünkpilved (Cumulus fractus ehk Cu fr)
- madalad (lamedad) rünkpilved ehk hea ilma rünkpilved (Cumulus humilis ehk Cu hum)
- keskmised rünkpilved (Cumulus mediocris)
- õhtused rünkpilved (Cumulus vesperalis ehk Cu vesp)
- Vorm: Cumulus radiatus ehk Cu radiatus
-
Cumulus humilis -
Cumulus mediocris -
Cumulus congestus
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rünkpilved |
Viited
- ↑ Облака вертикального развития
- ↑ 2,0 2,1 2,2 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009