Kõnekeel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P par |
kribu + masintoim using AWB |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Kõnekeel on kirjakeelega võrreldes vabam ja normilõdvem ning ta ei taotle teadus- või ametikeele täpsust.<ref name="neithal_81"/> |
Kõnekeel on kirjakeelega võrreldes vabam ja normilõdvem ning ta ei taotle teadus- või ametikeele täpsust.<ref name="neithal_81"/> |
||
Argikeele puhul kasutatakse rohkesti [[fraseologism]]e, [[släng |
Argikeele puhul kasutatakse rohkesti [[fraseologism]]e, [[släng]]isõnu.<ref name="neithal_81"/> |
||
Kõnekeelel on palju varjundeid, mis on tingitud kõneleja haridustasemest, vaimulaadist, murdetaustast, emotsionaalsest seisundist, suhtluspartnerist ja vestlussituatsioonist.<ref name="neithal_81"/> |
Kõnekeelel on palju varjundeid, mis on tingitud kõneleja haridustasemest, vaimulaadist, murdetaustast, emotsionaalsest seisundist, suhtluspartnerist ja vestlussituatsioonist.<ref name="neithal_81"/> |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
*[[ |
*[[Argikeel]] |
||
*[[Kirjakeel]] |
*[[Kirjakeel]] |
||
Redaktsioon: 17. august 2012, kell 09:13
 |
Kõnekeel ehk argikeel on igapäevases suhtlemises kasutatav keel.[1]
Kõnekeel on kirjakeelega võrreldes vabam ja normilõdvem ning ta ei taotle teadus- või ametikeele täpsust.[1]
Argikeele puhul kasutatakse rohkesti fraseologisme, slängisõnu.[1]
Kõnekeelel on palju varjundeid, mis on tingitud kõneleja haridustasemest, vaimulaadist, murdetaustast, emotsionaalsest seisundist, suhtluspartnerist ja vestlussituatsioonist.[1]