Võõrsõna: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (Robot: lisatud ar, fi, nds, no; eemaldatud it
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: lisatud stq:Froamdwoud
24. rida: 24. rida:
[[hr:Tuđice]]
[[hr:Tuđice]]
[[no:Fremmedord]]
[[no:Fremmedord]]
[[stq:Froamdwoud]]
[[nds:Frömdwoord]]
[[nds:Frömdwoord]]
[[fi:Vierassana]]
[[fi:Vierassana]]

Redaktsioon: 4. august 2012, kell 06:41

Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud. Ta eristub omasõnadest ja kodunenud laensõnadest võõrapärase häälikulise koosseisu või muude võõrapäraste joonte poolest.

Võõrsõnu on teistest sõnadest raskem meelde jätta, õigesti hääldada ja õigesti kasutada, sest esiteks hääldatakse neid tavaliselt võõrapäraselt ja teiseks on nad sageli moodustatud komponentidest, mille tähendus ei selgu sihtkeele sõnavarast.

Seevastu on võõrsõnu sageli lihtsam käänata ja pöörata, sest nendes esineb laadivaheldust harvem kui omasõnades.

Mingi keele võõrsõnad moodustavad selle keele võõrsõnavara.

Võõrsõna tunnused eesti keeles

  • b, d, g sõna alguses
  • võõrtähed f, š, z, ž
  • rõhk on järgsilbil
  • pikad täishäälikud järgsilbis
  • o järgsilbis
  • algab sellise kaashäälikuühendiga, mida omasõnades ei kasutata

Liitsõnades võib ka omasõnades järgsilbis o või pikk täishäälik esineda (näiteks "pannkook"). Sellepärast tuleb liitsõnades kõiki sõnatüvesid eraldi vaadelda.