Ristõielised: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (Robot: lisatud ku:Famîleya selketûran |
P r2.7.3) (Robot: lisatud ka:ჯვაროსნები (ოჯახი) |
||
117. rida: | 117. rida: | ||
[[it:Brassicaceae]] |
[[it:Brassicaceae]] |
||
[[he:מצליבים]] |
[[he:מצליבים]] |
||
[[ka:ჯვაროსნები (ოჯახი)]] |
|||
[[ku:Famîleya selketûran]] |
[[ku:Famîleya selketûran]] |
||
[[la:Brassicaceae]] |
[[la:Brassicaceae]] |
Redaktsioon: 11. juuli 2012, kell 02:56
Ristõielised | |
---|---|
Läänekollakas | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Kapsalaadsed Brassicales |
Sugukond |
Ristõielised Brassicaceae |
Ristõielised (Brassiacaceae ehk Cruciferae) on suur õistaimede sugukond. Royal Botanic Gardens'i andmeil kuulub sugukonda üle 330 perekonna 3700 liigiga.
Ristõielised on valdavalt rohttaimed, harvem poolpõõsad, kes eelistavad kasvada parasvöötmes.
Üldiseloomustus
- Lehed on vahelduvalt, abilehed puuduvad; lihtlehed on sageli lõhestunud ja leherootsuta, esinevad kõrvakesed
- õied on kobarõisikus; õiekate neljatine, kusjuures õiekattelehed (eriti kroonlehed) on korrapäraselt ja neist annab mõtteliselt läbi tõmmata kaks diagonaaljoont – sellest ka sugukonna nimetus.
- vili on enamasti kõder või kõdrake
- viljalehti 2, sigimik on sünkarpne
Esindajaid
Ristõieliste sugukonda kuulub arvukalt inimese viljeldavaid kultuurtaimi, näiteks kapsas, raps ja rõigas.
Valik tuntumaid perekondi
- Aethionema – kivikress
- Agallis – varsapõlv
- Alliaria – kõdrik
- Alyssum – kilbirohi
- Anastatica – veerpallirohi
- Arabidopsis – müürlook
- Arabis – hanerohi
- Armoracia – mädarõigas
- Aubrieta – aubrieeta
- Aurinia – kuldkilbik
- Barbarea – kollakas
- Biscutella – kuukõdrik
- Brassica – kapsasrohi
- Bunias – tõlkjas
- Cakile – merisinep
- Camelina – tuder
- Capsella – hiirekõrv
- Cardamine – jürilill
- Cardaria – võõrkress
- Cheiranthus – kuldlakk
- Cochlearia – merisalat
- Conringia – suitsrohi
- Coronopus – teekress
- Crambe – krambe
- Degenia – degeenia
- Descurainia – peenlook
- Diplotaxis – liivsinep
- Eruca – võõrkapsas
- Erucastrum – koerasinep
- Erysimum – harakalatv
- Euclidium – hiiretõlkjas
- Fibigia – fibiigia
- Heliophila – kahvatu päikselill
- Hesperis – öölill
- Hirschfeldia – lõunasinep
- Hornungia – kaljukress
- Hugueninia – unisoolik
- Iberis – ibeeris
- Ionopsidium – teemantlill
- Isatis – sinerõigas
- Lepidium – kress
- Lobularia – kilbrik
- Lunaria – kuukress
- Malcolmia – malkolmia
- Matthiola – levkoi
- Moricandia – sinisinep
- Nasturtium – allikkress
- Peltaria – kilpkõdrik
- Phoenicaulis – punavars
- Raphanus – rõigas
- Rapistrum – sineptõlkjas
- Schizopetalon – lõhikõis
- Sinapis – sinep
- Sisymbrium – unilook
- Subularia – naaskelleht
- Thlaspi – litterhein
- Thysanocarpus – marilill
- Wasabia – vasaabi