Zoroastrism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 4. juuni 2012, kell 21:07

Faravahar - üks tähtsamaid zoroastrismi sümboleid

Zoroastrism, ka masdaism, on vanairaani dualistlik usund, mis pärineb I aastatuhandest eKr ning põhineb prohvet Zarathustra (kreeka keeles Zoroaster) õpetustel. ^[1] Zoroastrism on varaseim teadaolev dualistlik ja maailmalõpust kõnelev usund ning, olles oma aja suurim maailmareligioon, avaldas märgatavat mõju judaismi, kristluse ja uusplatonismi kujunemisele. Zoroastrism hävitati Iraanis 7. sajandi keskpaigal sissetunginud muhameedlaste poolt. Tänapäeval on tulekummardamine säilinud parsidel, kes elutsevad Lääne-Indias Mumbai ümbruskonnas, ja Iraanis, kus on olemas väike zoroastrialaste kogukond.^[2]

Kirjeldus

Zoroastrismi põhineb kahe vastandliku jõu, kurjuse ja headuse maailma vahelisel võitlusel, millest võtavad osa ka inimesed. Valguse ja headuse maailma valitseb jumal Ahuramazda ning pimeduse ja kurjuse jõudude eesotsas on Ahuramazda kaksikvend jumal Angramanju. Ahuramazdal on sarnaseid jooni varasema Assüüria riigi peajumala Aššuriga. Olenevalt sellest kumba jumalat teenida, ootab inimest surmajärgses elus kas paradiis või põrgu. Taoline dualism võis tuleneda põliselanikest põlluharijate ja vallutajatest rändkarjakasvatajate vastuseisust.

Tavade hulka kuulus tulekultus ja ohverdamine, mida viisid läbi preestriseisuse liikmed atravanid ehk maagid. Surnukehad toimetati katuseta tornidesse - dakmadesse - röövlindudele nokkimiseks.

Zoroastrism arendas esimese indoeuroopa religioonina välja ka õpetuse maailma lõpust ja viimsest kohtumõistmisest, mis saabub koos Zarathustra uue kehastuse Saoshjanti tulemisega, kes sünnib neitsist ja päästab õigeusklikud inimesed. Viimases lahingus kurjuse maailm ja jumal Angramanju hävitatakse.

Zoroastristide püha raamat on Avesta, mille vanimad osad (hümnid ja rituaalid) pärinevad umbes 1500.–800. aastast eKr, hilisemad on preestrikoodeks, loitsud, prohvet Zarathustra legendid ja ettekuulutused. Avesta järgi on õiglase inimese voorused seotud maaharimise ja taimekasvatusega. Kolm rängimat pattu on surnukeha põletamine, raipe söömine ja loomusevastane suguelu.^[3]

Viited

↑ ENE 5. köide, Tallinn, 1972, lk 90
↑ Zoroastrianism - Introduction; membership, future survival
↑ Zoroastrianism

Vaata ka

Zurvanism

[ENE-1] ENE 5. köide, Tallinn, 1972, lk 90

[link-2] Zoroastrianism - Introduction; membership, future survival

[wiki-3] Zoroastrianism

[1]

[2]

[3]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+[[Image:Faravahar.svg|thumb|paremal|[[Faravahar]] - üks tähtsamaid zoroastrismi sümboleid|paremal]]
-{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}
+'''Zoroastrism''', ka '''masdaism''', on vanairaani dualistlik usund, mis pärineb I aastatuhandest eKr ning põhineb prohvet [[Zarathustra]] (kreeka keeles Zoroaster) õpetustel. <ref name=ENE>ENE 5. köide, Tallinn, 1972, lk 90</ref> Zoroastrism on varaseim teadaolev dualistlik ja [[viimnepäev|maailmalõpust]] kõnelev usund ning, olles oma aja suurim [[maailmareligioon]], avaldas märgatavat mõju [[judaism]]i, [[kristlus]]e ja [[uusplatonism]]i kujunemisele. Zoroastrism hävitati [[Iraan]]is 7. sajandi keskpaigal sissetunginud [[muslim|muhameedlaste]] poolt. Tänapäeval on tulekummardamine säilinud [[parsid]]el, kes elutsevad [[Lääne-India]]s [[Mumbai]] ümbruskonnas, ja Iraanis, kus on olemas väike zoroastrialaste kogukond.<ref name=link>[http://www.religioustolerance.org/zoroastr1.htm Zoroastrianism - Introduction; membership, future survival]</ref>
-'''Zoroastrism''' oli teisel aastatuhandel enne Kristust [[Pärsia]]sse saabunud proto-indoeuroopa hõimude [[religioon]], mis järgis prohvet [[Zarathustra]] õpetust.
+==Kirjeldus==
-Zoroastristide püha raamat on '''[[Avesta]]''', mille vanimad osad ([[hümn]]id ja rituaalid) pärit umbes 1500–800 eKr, hilisemad on preestrikoodeks, loitsud, prohvet Zarathustra [[legend]]id ja ettekuulutused.
+Zoroastrismi põhineb kahe vastandliku jõu, kurjuse ja headuse maailma vahelisel võitlusel, millest võtavad osa ka inimesed. Valguse ja headuse maailma valitseb jumal [[Ahuramazda]] ning pimeduse ja kurjuse jõudude eesotsas on Ahuramazda kaksikvend jumal Angramanju. Ahuramazdal on sarnaseid jooni varasema [[Assüüria]] riigi peajumala [[Aššur]]iga. Olenevalt sellest kumba jumalat teenida, ootab inimest surmajärgses elus kas [[paradiis]] või [[põrgu]]. Taoline dualism võis tuleneda põliselanikest põlluharijate ja vallutajatest rändkarjakasvatajate vastuseisust.
+Tavade hulka kuulus tulekultus ja [[ohverdamine]], mida viisid läbi preestriseisuse liikmed atravanid ehk maagid. Surnukehad toimetati katuseta tornidesse - dakmadesse - [[röövlind]]udele nokkimiseks.
-Enne Zarathustrat (6. sajandil eKr) oli Pärsia religioon seotud tulevikukultusega, esivanematekultusega, pühade loomade, päikesejumalakultusega, sarnane [[India]] [[Vedad]]e religiooniga. Edasine areng on aga seotud prohver Zarathustra (Zoroasteri) tegevusega (6. sajandil eKr) ja hilise [[Avesta filosoofia]]ga.
-== Kirjeldus ==
-On olemas valguse ja headuse maailm, ja pimeduse ja kurjuse maailm. Headuse jõudude eesotsas on jumal '''[[Ahuramazda]]''' (Ormuzd) (kellel on sarnaseid jooni varasema [[Assüüria]] riigi peajumalalt [[Aššur]]iga), kurjuse jõudude eesotsas '''[[Angramanju]]''' (Ahriman). Nad on kaksikvennad. Ahuramazda on loonud kõik hea, puhta, viljakandva, õigluse ja tarkuse, Angramanju aga kurja, rüveda, elutu, õeluse ja rumaluse. Kummalegi allub [[leegion]] vaimolendeid ja [[deemon]]eid, kelle vahel käib leppimatu võitlus, millest võtavad osa ka inimesed. Ahuramazda tasu inimestele on paradiis, Angramanju tasu on põrgu.
-Selline bipolaarsus on dualism, mida religioonides sel kujul esineb harva. Hiina ja India religioonides ning indoeuroopa usundites ilmneb see nõrgalt, Lähis-Ida religioonides tugevamalt. Põhjus on ebaselge – tõenäoline on kunagine võitlus põliselanikest põlluharijate ja vallutajatest rändkarjakasvatajate vahel. Riigiusundiks sai esimese aastatuhande keskpaiku.
-Kultus seisnes ohverdamises ja tulekultuses. Preestriseisuse liikmed – atravanid ehk maagid. Kõik ebapuhas oli seotud [[surm]]aga. Laip ei tohtinud rüvetada tuld, maad ega vett, kuna need olid pühad. Seetõttu viidi surnukehad katuseta tornidesse dakma´desse [[röövlind]]udele nokkida. Oluliseks peeti mitte surnukeha, vaid [[hing]]e saatust.
-Zoroastrism arendas esimese indoeuroopa religioonina välja ka õpetuse [[viimnepäev|maailma lõpust]] ja [[viimne kohtumõistmine|viimsest kohtumõistmisest]], mis saabub koos Zarathustra uue kehastuse Saoshjanti tulemisega, kes sünnib neitsist ja päästab õiged inimesed. Maailmalõpu lahingus kurjus ja põrgu eesotsas Angramanjuga hävitatakse.
+Zoroastrism arendas esimese indoeuroopa religioonina välja ka õpetuse maailma lõpust ja [[viimne kohtupäev|viimsest kohtumõistmisest]], mis saabub koos Zarathustra uue kehastuse Saoshjanti tulemisega, kes sünnib [[neitsi]]st ja päästab õigeusklikud inimesed. Viimases lahingus kurjuse maailm ja jumal Angramanju hävitatakse.
-Avesta järgi on õiglase inimese peavoorused seotud maaharimise ja taimekasvatusega. Kolm rängimat pattu on surnukeha põletamine, raipe toiduks tarvitamine ja loomuvastane suguelu. Hinge saatus pärast surma on sõltuvuses inimese usust Ahuramazdasse ja headesse vaimudesse. Seega usutunnistus määrab pärast surma hinge saatuse.
-Panteoni ülejäänud jumalad olid seotud kas Ahuramazda või Angramanjuga. [[Mitra]] näiteks oli Ahuramazda vägede juhataja.
+Zoroastristide püha raamat on [[Avesta]], mille vanimad osad (hümnid ja rituaalid) pärinevad umbes 1500.–800. aastast eKr, hilisemad on preestrikoodeks, loitsud, prohvet Zarathustra legendid ja ettekuulutused. Avesta järgi on õiglase inimese voorused seotud maaharimise ja taimekasvatusega. Kolm rängimat pattu on surnukeha põletamine, raipe söömine ja loomusevastane suguelu.<ref name="wiki">[http://en.wikipedia.org/wiki/Zoroastrianism Zoroastrianism]</ref>
-Zoroastrism mõjutas tugevasti II–III sajandi pKr Rooma riigis tekkinud idamaiseid õpetusi, eriti [[mitraism]]i ja [[manilus]]t.
+==Viited==
-Zoroastrism hävitati [[Iraan]]is 7. sajandi keskpaigas sissetunginud [[muslim|muhameedlaste]] poolt. Tänapäeval on tulekummardamine säilinud [[parsid]]el, kes elutsevad Lääne-Indias [[Mumbai]] ümbruskonnas, ja Iraanis, kus on olemas väike zoroastrialaste kogukond.
+<references/>
-Mõned inimesed Läänes tunnevad samuti huvi zoroastrimi vastu
 ==Vaata ka==