Olev Anton: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Marcus5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Marcus5 (arutelu | kaastöö)
P kategooriad
24. rida: 24. rida:


Olev Anton on maetud Laiuse kalmistule.
Olev Anton on maetud Laiuse kalmistule.

[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud|Anton, Olev]]
[[Kategooria:Sündinud 1935|Anton, Olev]]
[[Kategooria:Surnud 1998|Anton, Olev]]

Redaktsioon: 15. aprill 2012, kell 10:53

Olev Anton (24. september 1935, Päde küla, Vaimastvere vald18. september 1998) oli eesti ajakirjanik ja näitekirjanik.

Õppis Kõola ja Selli algkoolis, Vaimastvere 7-klassilises koolis 1943–1950, Jõgeva keskkoolis 1950–1954, EPA maakorralduse erialal 1954–1959.

Töötanud Rahva Hääle toimetuses 1959–1963, Edasi toimetuses põllumajandusosakonna juhatajana ja korrespondendina 1963–1988, Maalehe toimetuses oli 1987–1988 osakonnajuhataja, 1988–1991 erikorrespondent, 1991–1992 peatoimetaja.

On kirjutanud novelle:

  1. Karjabrigadiri päevik 1978
  2. Junkin, sõelameister 1978
  3. «Kuus klassi...» 1978
  4. Kuu ajaga rumalaks 1978
  5. Tossuta korsten 1978
  6. Miin ja sealt edasi 1978
  7. Omaenese vilja tunne 1978
  8. Kaks korda karjas 1996
  9. Meie, kangelased Karussaarest 1996
  10. Mu koduke on tilluke 1996
  11. Talu tulevik on tume 1996

1978. aastal ilmus novellikogumik "Küljetsi külaeluga"

Olev Antoni kirjutatud näidendid "Laudalüürika" 1980, "Tuulemurd" 1983 ja "Kopkakoid" 1984.

Olev Anton on maetud Laiuse kalmistule.