Savimineraalid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 2. aprill 2012, kell 18:30

Savi on peamiselt savimineraalidest koosnev sete.

Savimineraalid on mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm.

Enamasti on tegemist hüdraatunud alumiiniumi sisaldavate kihtsilikaatidega. Vähesed erandid on hüdraatunud raua ja alumiiniumi oksiidid, tseoliidid jms. Mõnikord sisaldavad savimineraalid suures koguses rauda, magneesiumi, leelismetalle, leelismuldmetalle või teisi katioone. Savimineraalid koosnevad kuusnurksetest vilkude moodi kihtidest.

Tähtsaimad savimineraalid on smektiit, illiit, kaoliniit, kloriit ja nende segakihilised segud.

Savimineraalide teke on reeglina päevakivide keemilise murenemise tulemus. Moonde käigus asenduvad savimineraalid peamiselt vilkudega. Savimineraale tekitavad ka madalatel temperatuuridel toimuvad hüdrotermaalsed protsessid. Savimineraalid on väga levinud peeneteraliste settekivimite hulgas, näiteks savikilda, mudakivimi, aleuroliidi ning peeneteralise moondunud kilda ja fülliidi seas.

Savi on sete, mis koosneb valdavalt kihtstruktuuriga savimineraalidest, nimelt tetra- ja oktaeedrilistest kihtidest. Savisid liigitatakse tavaliselt 1:1- ja 2:1-savideks. 1:1-savidel on tetra- ja oktaeedrilised kihid vaheldumisi ning selle näited on kaoliniit ja serpentiin. 2:1-savidel on oktaeedriline kiht kahe tetraeedrilise kihi vahel ning selle näited on illiit, smektiit, atapulgiit ja kloriit (kloriidil on vahel ka väljaspool oktaeedriline kiht, mida nimetatakse brutsiidiks).

Savimineraalide terasuurus on eriti väike, tavaliselt alla 2 μm. Sellepärast on selle analüüsimiseks vaja erimeetodeid. Kasutatakse röntgendifraktsiooni ja elektrondifraktsiooni ning mitmesuguseid spektroskoopilisi meetodeid, näiteks Mössbaueri spektroskoopia ja infrapunane spektroskoopia. Need meetodid võimaldavad saavutada suurema eraldusvõimega tulemusi kui annaks polarisatsioonimikroskoop, mille kasutamine on petroloogias traditsiooniline.

Savi olemust hakati paremini mõistma 1930. aastatel, kui saviosakeste molekulaarstruktuuri hakati uurima röntgendifraktsiooni abil. Sellel perioodil hakati ühtlustama ka selle valdkonna termineid.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Image:Clay-ss-2005.jpg|thumb|Savi on peamiselt savimineraalidest koosnev sete.]]
+[[Pilt:Clay-ss-2005.jpg|pisi|Savi on peamiselt savimineraalidest koosnev sete.]]
+'''Savimineraalid''' on [[mineraal]]id, mille [[terasuurus]] on alla 4 μm.
+Enamasti on tegemist [[Hüdratatsioon|hüdraatunud]] [[alumiinium]]i sisaldavate [[kihtsilikaat]]idega. Vähesed erandid on hüdraatunud [[Raud|raua]] ja alumiiniumi [[oksiid]]id, [[tseoliidid]] jms. Mõnikord sisaldavad savimineraalid suures koguses rauda, [[magneesium]]i, [[leelismetall]]e, [[leelismuldmetall]]e või teisi [[katioon]]e. Savimineraalid koosnevad kuusnurksetest [[vilk]]ude moodi kihtidest.
-'''Savimineraalid''' on [[mineraal]]id, mille [[terasuurus]] on alla 4 [[Mikromeeter|μm]].
+Tähtsaimad savimineraalid on [[smektiit]], [[illiit]], [[kaoliniit]], [[kloriit]] ja nende segakihilised segud.
-Enamasti on tegemist [[Hüdratatsioon|hüdraatunud]] [[alumiinium]]i sisaldavate [[kihtsilikaat]]idega. Vähesed erandid on hüdraatunud [[Raud|raua]] ning [[alumiinium]]i [[oksiid]]id, [[tseoliidid]] jms.
+Savimineraalide teke on reeglina [[päevakivi]]de [[Porsumine|keemilise murenemise]] tulemus. [[Moone (geoloogia)|Moonde]] käigus asenduvad savimineraalid peamiselt vilkudega. Savimineraale tekitavad ka madalatel [[temperatuur]]idel toimuvad [[hüdrotermaalsed protsessid]]. Savimineraalid on väga levinud peeneteraliste [[settekivim]]ite hulgas, näiteks [[savikilt|savikilda]], [[mudakivim]]i, [[aleuroliit|aleuroliidi]] ning peeneteralise moondunud [[kilt|kilda]] ja [[fülliit|fülliidi]] seas.
-Tähtsaimad savimineraalid on [[smektiit]], [[illiit]], [[kaoliniit]], [[kloriit]] ning nende segakihilised segud.
+[[Savi]] on [[sete]], mis koosneb valdavalt kihtstruktuuriga savimineraalidest, nimelt tetra- ja oktaeedrilistest kihtidest. Savisid liigitatakse tavaliselt 1:1- ja 2:1-savideks. 1:1-savidel on tetra- ja oktaeedrilised kihid vaheldumisi ning selle näited on kaoliniit ja [[serpentiin]]. 2:1-savidel on [[oktaeeder|oktaeedriline]] kiht kahe [[tetraeeder|tetraeedrilise]] kihi vahel ning selle näited on illiit, smektiit, [[atapulgiit]] ja kloriit (kloriidil on vahel ka väljaspool oktaeedriline kiht, mida nimetatakse brutsiidiks).
-Savimineraalide teke on reeglina [[päevakivi]]de [[Porsumine|keemilise murenemise]] tulemus. [[Moone (geoloogia)|Moonde]] käigus asenduvad savimineraalid peamiselt [[vilk]]udega.
+Savimineraalide [[terasuurus]] on eriti väike, tavaliselt alla 2 μm. Sellepärast on selle analüüsimiseks vaja erimeetodeid. Kasutatakse [[röntgendifraktsioon]]i ja [[elektrondifraktsioon]]i ning mitmesuguseid [[spektroskoopia|spektroskoopilisi]] meetodeid, näiteks [[Mössbaueri spektroskoopia]] ja [[infrapunane spektroskoopia]]. Need meetodid võimaldavad saavutada suurema eraldusvõimega tulemusi kui annaks [[polarisatsioonimikroskoop]], mille kasutamine on [[petroloogia]]s traditsiooniline.
-[[Savi]] on [[sete]], mis koosneb valdavalt kihtstruktuuriga savimineraalidest.
+Savi olemust hakati paremini mõistma [[1930. aastad|1930. aastatel]], kui saviosakeste molekulaarstruktuuri hakati uurima röntgendifraktsiooni abil. Sellel perioodil hakati ühtlustama ka selle valdkonna [[termin]]eid.
 [[Kategooria:Mineraalid]]