Samakõrgusjoon

Samakõrgusjooned topograafilisel kaardil.

Samakõrgusjoon ehk isohüps ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte.

Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevaheks.

Samakõrgusjooni, mis vastavad reljeefi põhilisele lõikevahele, nimetatakse põhihorisontaalideks. Need joonestatakse kaardile peente pruunide pidevjoontega. Arvestuse lihtsustamiseks tehakse iga viies joon jämedamalt.

Lisavormide (tipud, lohud) kujutamiseks, mis ei väljendu täpselt põhihorisontaalidega, kasutatakse pool- ja veerandhorisontaale. Pool- ja veerandhorisontaale nimetatakse ka täiend- ja abihorisontaalideks.

Samakõrgusjoonte abil kujutatud küngas.

Samakõrgusjoonte abil saab kaardil kujutada nii positiivseid kui ka negtiivseid pinnavorme. Selleks, et neid eristda, kasutatakse horisontaalidega ristuvaid väikesi langekriipse, mille vaba ots on kõrguse vähenemise suunas. Uuematel kaardilehtedel märgitakse langekriipsud vaid negatiivsete pinnavormide puhul.

Samakõrgusjoontele kirjutatakse ka kõrgusarve, mis näitavad samakõrgusjoone absoluutset kõrgust. Need arvud on paigutatud alati ülemise poolega tõusu suunas.

Vaata ka

• Hüdroisohüps
• Piesoisohüps

Välislingid

• Sõjatopograafia baaskursus (sissejuhatus, pdf-failina