Samakõrgusjoon

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kartograafia mõistest; matemaatika mõiste kohta vaata artiklit Rõhtsirge

Samakõrgusjooned topograafilisel kaardil

Samakõrgusjoon ehk isohüps ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte.

Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus (gradient) on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevaheks, suuremastaabilistel kaartidel on lõikevahe tavaliselt kõrguse iga 5 meetri järel.

Samakõrgusjooni, mis vastavad reljeefi põhilisele lõikevahele, nimetatakse põhihorisontaalideks. Need joonestatakse kaardile peente pruunide pidevjoontega. Arvestuse lihtsustamiseks tehakse iga viies joon jämedamalt.

Lisavormide (tipud, lohud) kujutamiseks, mis ei väljendu täpselt põhihorisontaalidega, kasutatakse pool- ja veerandhorisontaale. Pool- ja veerandhorisontaale nimetatakse ka täiend- ja abihorisontaalideks.

Samakõrgusjoonte abil kujutatud küngas

Samakõrgusjoonte abil saab kaardil kujutada nii positiivseid kui ka negatiivseid pinnavorme. Selleks, et neid eristada, kasutatakse horisontaalidega ristuvaid väikesi langekriipse, mille vaba ots on kõrguse vähenemise suunas. Uuematel kaardilehtedel märgitakse langekriipsud vaid negatiivsete pinnavormide puhul.

Samakõrgusjoontele kirjutatakse ka kõrgusarve, mis näitavad samakõrgusjoone absoluutset kõrgust. Need arvud on paigutatud alati ülemise poolega tõusu suunas.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]