Geel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.4) (robot muutis: ko:젤 |
P typo |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Geel''' on aine või materjal, mille omadused on [[vedelik|vedela]] ja [[tahkis|tahke]] oleku vahepealsed. Geel võib olla kas pehme ja painduv või tahke ja jäik. Geel on [[dispersne süsteem]], mis moodustub [[kolloidlahus]]e (sooli) [[ |
'''Geel''' on aine või materjal, mille omadused on [[vedelik|vedela]] ja [[tahkis|tahke]] oleku vahepealsed. Geel võib olla kas pehme ja painduv või tahke ja jäik. Geel on [[dispersne süsteem]], mis moodustub [[kolloidlahus]]e (sooli) [[koaguleerumine|koaguleerumisel]]. Geelide erilised omadused tulenevad nende kolmedimensionaalsest võrkstruktuurist, kuna [[molekul]]ide vahel esinevad füüsikalised või [[keemilised sidemed]]. |
||
Olenevalt kolloidlahuse keskkonnast sisaldavad geelid suure hulga vett ([[hüdrogeel]]id, näiteks marmelaad või keedumuna) või orgaanilist vedelikku ([[orgaanogeel]]id, näiteks mõned kosmeetikavahendid) või õhku ([[aerogeel]]id, näiteks kuiv [[silikageel]]). |
Olenevalt kolloidlahuse keskkonnast sisaldavad geelid suure hulga vett ([[hüdrogeel]]id, näiteks marmelaad või keedumuna) või orgaanilist vedelikku ([[orgaanogeel]]id, näiteks mõned kosmeetikavahendid) või õhku ([[aerogeel]]id, näiteks kuiv [[silikageel]]). |
||
Redaktsioon: 11. märts 2012, kell 18:09
Geel on aine või materjal, mille omadused on vedela ja tahke oleku vahepealsed. Geel võib olla kas pehme ja painduv või tahke ja jäik. Geel on dispersne süsteem, mis moodustub kolloidlahuse (sooli) koaguleerumisel. Geelide erilised omadused tulenevad nende kolmedimensionaalsest võrkstruktuurist, kuna molekulide vahel esinevad füüsikalised või keemilised sidemed.
Olenevalt kolloidlahuse keskkonnast sisaldavad geelid suure hulga vett (hüdrogeelid, näiteks marmelaad või keedumuna) või orgaanilist vedelikku (orgaanogeelid, näiteks mõned kosmeetikavahendid) või õhku (aerogeelid, näiteks kuiv silikageel).