Eestimaa rüütelkonna hoone: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
Eestimaa '''Rüütelkonna hoone''' on [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonnale]] kuulunud hoone [[Tallinn]]as [[Toompea]]l, aadressil [[Kiriku plats]] 1. |
Eestimaa '''Rüütelkonna hoone''' on [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonnale]] kuulunud hoone [[Tallinn]]as [[Toompea]]l, aadressil [[Kiriku plats]] 1. |
||
[[File:Eestimaa Rüütelkonna hoone.jpg|pisi|Eestimaa Rüütelkonna hoone]] |
|||
Eestimaa Rüütelkonna hoone valmis aastatel [[1845]]- |
Eestimaa Rüütelkonna hoone valmis aastatel [[1845]]-[[1848]] ning ehitati arhitekt [[Georg Winterhalter]]i projekti järgi. Rüütelkonna maja kutsuti seal toimunud Maapäeva järgi ka ''[[Landstube]]'ks''. |
||
Aastatel [[1920]]-[[1940]] asus hoones [[Eesti Vabariigi Välisministeerium]] ja aastatel [[1948]]-[[1992]] [[Eesti Rahvusraamatukogu]]. |
Aastatel [[1920]]-[[1940]] asus hoones [[Eesti Vabariigi Välisministeerium]] ja aastatel [[1948]]-[[1992]] [[Eesti Rahvusraamatukogu]]. |
||
14. rida: | 14. rida: | ||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
*[http://www.epl.ee/artikkel/285303 Rüütelkonna hoonesse võib peaminister kolida], Eesti Päevaleht, 16. veebruar 2005 |
*[http://www.epl.ee/artikkel/285303 Rüütelkonna hoonesse võib peaminister kolida], Eesti Päevaleht, 16. veebruar 2005 |
||
{{Commonskat|}} |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Liivimaa rüütelkonna hoone]], [[Läti]] pealinnas [[Riia]]s |
*[[Liivimaa rüütelkonna hoone]], [[Läti]] pealinnas [[Riia]]s |
Redaktsioon: 6. veebruar 2012, kell 10:46
See artikkel räägib hoonest Tallinnas; Kuressaares asuva hoone kohta vaata artiklit Saaremaa rüütelkonna hoone |
Eestimaa Rüütelkonna hoone on Eestimaa rüütelkonnale kuulunud hoone Tallinnas Toompeal, aadressil Kiriku plats 1.
Eestimaa Rüütelkonna hoone valmis aastatel 1845-1848 ning ehitati arhitekt Georg Winterhalteri projekti järgi. Rüütelkonna maja kutsuti seal toimunud Maapäeva järgi ka Landstube'ks.
Aastatel 1920-1940 asus hoones Eesti Vabariigi Välisministeerium ja aastatel 1948-1992 Eesti Rahvusraamatukogu.
1997. aastal kuulutati hoone kultuurimälestiseks[1].
2009. aasta sügisest alustas Rüütelkonna hoones õppetegevust Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond.
Viited
Välislingid
- Rüütelkonna hoonesse võib peaminister kolida, Eesti Päevaleht, 16. veebruar 2005
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eestimaa rüütelkonna hoone |