Betoon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: be:Бетон
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Concrete pouring 0020.jpg|thumb|USA betoonitöölised]]
[[Pilt:Concrete pouring 0020.jpg|thumb|USA betoonitöölised]]
'''Betoon''' ([[prantsuse keel]]es ''béton'' < [[ladina keel]]es ''bitumen'' 'maapigi') on tehislik [[kivim]]aterjal, üks põhilisi [[ehitusmaterjal]]e. <ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 58</ref>
'''Betoon''' ([[prantsuse keel]]es ''béton'' < [[ladina keel]]es ''bitumen'' 'maapigi') on tehislik [[kivim]]aterjal, üks põhilisi [[ehitusmaterjal]]e. <ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk 58</ref>


Betoon koosneb [[sideaine]]st ([[tsement]], [[lubi]] vms) ja täitematerjalist ([[liiv]], [[kruus]], [[killustik]]), harilikult ka [[vesi|veest]] ja mõnikord erilistest lisanditest <ref name=Tehnikaleksikon/>. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistuda laskmise teel <ref name=Tehnikaleksikon/>.
Betoon koosneb [[sideaine]]st ([[tsement]], [[lubi]] vms) ja täitematerjalist ([[liiv]], [[kruus]], [[killustik]]), harilikult ka [[vesi|veest]] ja mõnikord erilistest lisanditest <ref name=Tehnikaleksikon/>. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistuda laskmise teel <ref name=Tehnikaleksikon/>.
23. rida: 23. rida:
*ülikergbetoon (alla 500 kg/m³). <ref name=Tehnikaleksikon/>
*ülikergbetoon (alla 500 kg/m³). <ref name=Tehnikaleksikon/>


Betooni tähtsaim omadus on [[tugevus]], mis võib olla väga erineva suurusega ja sõtub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ärabetooni [[survetugevus]]e ja [[tõmbetugevus]]e [[telgtõmme|telgtõmbe]] või [[paine|painde]] korral. <ref name=Tehnikaleksikon/>
Betooni tähtsaim omadus on [[tugevus]], mis võib olla väga erineva suurusega ja sõltub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ärabetooni [[survetugevus]]e ja [[tõmbetugevus]]e [[telgtõmme|telgtõmbe]] või [[paine|painde]] korral. <ref name=Tehnikaleksikon/>


==Vaata ka==
==Vaata ka==
* [[Koorikbetoon]]
* [[Aasta betoonehitis]]
* [[Ameerika Betooniinstituut]]
* [[Ameerika Betooniinstituut]]
* [[Eesti Betooniühing]]
* [[Koorikbetoon]]


== Viited ==
== Viited ==
34. rida: 36. rida:
== Välislingid ==
== Välislingid ==
{{Commons|Category:Concrete}}
{{Commons|Category:Concrete}}
* [http://www.betoon.org/ Eesti Betooniühing]
* [http://teadus.err.ee/artikkel?id=2587&cat=1 "Bakterid parandavad betooni"] ERR Teadus, 3. september 2010
* [http://teadus.err.ee/artikkel?id=2587&cat=1 "Bakterid parandavad betooni"] ERR Teadus, 3. september 2010



Redaktsioon: 17. jaanuar 2012, kell 16:43

USA betoonitöölised

Betoon (prantsuse keeles béton < ladina keeles bitumen 'maapigi') on tehislik kivimaterjal, üks põhilisi ehitusmaterjale. [1]

Betoon koosneb sideainest (tsement, lubi vms) ja täitematerjalist (liiv, kruus, killustik), harilikult ka veest ja mõnikord erilistest lisanditest [1]. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistuda laskmise teel [1].

Betoon, mille sideaineks on tsement, saavutab tavatingimustes 28 päevaga oma tugevusklassile vastava kõvaduse.

Eristatakse anorgaanilist betooni (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betooni (asfaltbetoon, polümeerbetoon). [1]

Betoon võimaldab valada väga keerulise kujuga ehitusdetaile või terveid ehitisi.

Raudbetooni puhul on tugevduseks lisatud sarrused või armatuurvõrk.

Tiheduse järgi jaotatakse betoonid järgmiselt:

  • raskebetoon kuivtihedusega üle 2600 kg/m³
  • normaalbetoon kuivtihedusega 2000–2600 kg/m³
  • kergbetoon kuivtihedusega alla 2000 kg/m³. [2]

Teine jaotus, samuti tiheduse põhjal:

  • üliraske betoon (üle 2500 kg/m³)
  • raskbetoon (1800–2500 kg/m³)
  • kergbetoon (500–1800 kg/m³)
  • ülikergbetoon (alla 500 kg/m³). [1]

Betooni tähtsaim omadus on tugevus, mis võib olla väga erineva suurusega ja sõltub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ärabetooni survetugevuse ja tõmbetugevuse telgtõmbe või painde korral. [1]

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Tehnikaleksikon, lk 58
  2. EVS-EN 206-1 "BETOON Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus"

Välislingid

Mall:Link FA