Mäealuse maastikukaitseala: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P + pilt |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Mäealuse MKA11.JPG|pisi|Niit Mäealuse maastikukaitsealal Mäealuse tee ääres.]] |
|||
'''Mäealuse maastikukaitseala''' asub [[Viimsi poolsaar]]el [[Viimsi vald|Viimsi valla]] territooriumil. Kaitseala suurus on 580 hektarit, mis hõlmab valla territooriumist peaaegu 10 %. Kaitseala staatus saadi [[2005]]. aastal. Maastikukaitseala loodi [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindi]], [[soo]]- ja [[pangamets]]akoosluste ning [[pärandkultuurmaastik]]u kaitsmise eesmärgil. |
'''Mäealuse maastikukaitseala''' asub [[Viimsi poolsaar]]el [[Viimsi vald|Viimsi valla]] territooriumil. Kaitseala suurus on 580 hektarit, mis hõlmab valla territooriumist peaaegu 10 %. Kaitseala staatus saadi [[2005]]. aastal. Maastikukaitseala loodi [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindi]], [[soo]]- ja [[pangamets]]akoosluste ning [[pärandkultuurmaastik]]u kaitsmise eesmärgil. |
||
Redaktsioon: 31. detsember 2011, kell 20:43
Mäealuse maastikukaitseala asub Viimsi poolsaarel Viimsi valla territooriumil. Kaitseala suurus on 580 hektarit, mis hõlmab valla territooriumist peaaegu 10 %. Kaitseala staatus saadi 2005. aastal. Maastikukaitseala loodi Põhja-Eesti klindi, soo- ja pangametsakoosluste ning pärandkultuurmaastiku kaitsmise eesmärgil.
Kaitseala koosneb kahest lahustükist – Mäealuse ja Soosepa piiranguvööndist. Esimeses piiranguvööndis on peaeesmärgiks säilitada pangaaluseid metsakooslusi ja omaaegseid piirkonnale omaseid karjamaid ja -metsi, mis on pesitsus- ja puhkepaigaks paljudele rändlindudele. Metsakooslustes leidub ka haruldasi taimeliiki, samuti pakub mets elamispaika suurematele imetajatele, nagu põder ja metskits.
Soosepa piiranguvööndis kaitstakse peamiselt sookoosluseid. Sealsete soode vanused on üle 8000 aasta.