Toitained: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: vi:Chất dinh dưỡng |
||
55. rida: | 55. rida: | ||
[[sv:Näringsämne]] |
[[sv:Näringsämne]] |
||
[[th:สารอาหาร]] |
[[th:สารอาหาร]] |
||
[[vi:Chất dinh dưỡng]] |
|||
[[tr:Besin]] |
[[tr:Besin]] |
||
[[uk:Поживна речовина]] |
[[uk:Поживна речовина]] |
Redaktsioon: 30. detsember 2011, kell 11:43
See artikkel räägib üldmõistest; mõnikord nimetatakse ka mineraaltoitaineid lihtsalt toitaineteks |
Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana.
Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Toitainete vaegusest annab organism märku erinevate sümptomitega: väsimus, keskendumisraskused, hingeldamine, infektsioonid jne[1].
Eristatakse kolme tüüpi toitaineid[1]:
- sünteesielemendid, valgud ja mõned mineraalained (kaltsium, magneesium ja fosfor), tagavad rakkude kasvu ja paljunemise ning organismi normaalse arengu
- energeetilised ained, süsivesikud ja rasvad, etendavad rolli rakkude tootmisel, seedimisel ning püsiva kehatemperatuuri säilitamisel
- reguleerivad ained, vesi, vitamiinid ja mineraalained, võimaldavad kehal tõhusalt omastada energeetilisi aineid ja sünteesielemente.
Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoitaineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes teiste – mikrotoitainetega.