Arvutivõrk

Võrgukaardid võivad andmeid eri tüüpi kaablite kaudu väga kiiresti edasi saata ja vastu võtta. Pildil on Combo-kaart, mis toetab kuni 3 kaablistandardit.

Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud.

Ajalugu

Maailma esimene arvutivõrk oli ARPANET, mille töötas välja ARPA. See oli kasutusel 1960ndate lõpus ja 1970ndate alguses.

Side

Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside.

Vaskkaabel võib olla koaksiaalkaabel, varjestamata kaabel (varjestamata keerdpaarjuhe (UTP) või varjestatud kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP)).

Arvutivõrkude standardite ja tehnoloogiate seas on Ethernet, traadita kohtvõrk, kodu-PNA ja elektriliiniside.

Ethernet kasutab seadmete ühendamiseks vasest või fiiberoptilisi juhtmeid. Ühendusseadmetena kasutatakse sageli jaotureid, kommutaatoreid, sildu ja ruutereid.

Raadiokohtvõrk kasutab sidekanalina raadiolaineid või infrapunakiirgust.

Ulatus

Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks.

Arvutivõrgud võivad olla privaatsed, mille kasutajaks on ainult ühe organisatsiooni töötajad. Selliseid võrke kutsutakse Intranetiks. Intranet on sisevõrk, milles kasutatakse Interneti protokolle ja teenuseid. Ka kodudes saab luua kohtvõrgu. Mõnikord kutsutakse ka sellist võrku organisatsiooni siseseks veebileheks.

Arvutivõrgud võivad olla olla kasutuses ka mitme juriidilise isiku vahel korraga. Selliseid võrke, kus koos on mitmed arvutivõrgud, nimetatakse Internetiks ehk ülemaailmseks hajusvõrguks.

Topoloogia

Arvutivõrgud jagunevad oma topoloogia järgi:

• Siinvõrgud
• Tähtvõrgud
• Lubaringvõrgud
• Hierarhilised ehk puuvõrgud
• Traadita kohtvõrgud
• Segavõrgud

Vaata ka

• Intranet
• Ekstranet
• Demilitariseeritud tsoon
• Hajusarvutus