ÜRO keskkonna- ja arengukonverents: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
mitteametlik 2 nimetus
1. rida: 1. rida:
'''ÜRO keskkonna- ja arengukonverents''' (mitteametliku nimega '''Rio konverents''') oli [[ÜRO]] üks tähtsamaid nõupidamisi, mis toimus 3.–14. juunil [[1992]] [[Rio de Janeiro]]s. Konverentsil osales 108 riigipead ja esindused olid 172 riigist.
'''ÜRO keskkonna- ja arengukonverents''' (mitteametliku nimega '''Rio konverents''' (Rio Converence) või '''Maa Tippkohtumine''' (the Earth Summit)) oli [[ÜRO]] üks tähtsamaid nõupidamisi, mis toimus 3.–14. juunil [[1992]] [[Rio de Janeiro]]s. Konverentsil osales 108 riigipead ja esindused olid 172 riigist.


Konverentsil arutati rahvusvahelise [[jätkusuutlik areng|jätkusuutliku arengu]] hetkeolukorda ja peamisi arenguteid. Vastu võeti vastavateemaline [[Agenda 21]]. Lisaks sellele võeti vastu [[Rio deklaratsioon]] keskkonnahoidliku arengu põhimõtete kohta, [[kliimamuutuste raamkonventsioon]] ja [[bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]], metsandust ja kõrbestumist käsitlevad dokumendid.
Konverentsil arutati rahvusvahelise [[jätkusuutlik areng|jätkusuutliku arengu]] hetkeolukorda ja peamisi arenguteid. Vastu võeti vastavateemaline [[Agenda 21]]. Lisaks sellele võeti vastu [[Rio deklaratsioon]] keskkonnahoidliku arengu põhimõtete kohta, [[kliimamuutuste raamkonventsioon]] ja [[bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]], metsandust ja kõrbestumist käsitlevad dokumendid.

Redaktsioon: 17. detsember 2011, kell 17:32

ÜRO keskkonna- ja arengukonverents (mitteametliku nimega Rio konverents (Rio Converence) või Maa Tippkohtumine (the Earth Summit)) oli ÜRO üks tähtsamaid nõupidamisi, mis toimus 3.–14. juunil 1992 Rio de Janeiros. Konverentsil osales 108 riigipead ja esindused olid 172 riigist.

Konverentsil arutati rahvusvahelise jätkusuutliku arengu hetkeolukorda ja peamisi arenguteid. Vastu võeti vastavateemaline Agenda 21. Lisaks sellele võeti vastu Rio deklaratsioon keskkonnahoidliku arengu põhimõtete kohta, kliimamuutuste raamkonventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, metsandust ja kõrbestumist käsitlevad dokumendid.

Ehkki konverentsil ei kohustatud riike millegi otseselt tegemiseks, oli see üks esimesi tõsisemaid ja laiahaardelisemaid koostööalgatusi globaalprobleemide lahendamisel.

Vaata ka

Allikas