Astmeline reaktsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
'''Astmeline reaktsioon''' on [[keemiline reaktsioon]], milles produkti moodustumine kulgeb üle ühe või mitme [[intermediaat|intermediaadi]] (ebastabiilse vaheprodukti), seega vähemalt kahe astme ehk [[elementaarreaktsioon]]i kaudu. Ebastabiilse intermediaadi [[kontsentratsioon]] on tavaliselt väga väike.
'''Astmeline reaktsioon''' on [[keemiline reaktsioon]], milles produkti moodustumine kulgeb üle ühe või mitme [[intermediaat|intermediaadi]] (ebastabiilse vaheprodukti), seega vähemalt kahe astme ehk [[elementaarreaktsioon]]i kaudu. Ebastabiilse intermediaadi [[kontsentratsioon]] on tavaliselt väga väike.


Astmelises reaktsioonis on reeglina üks [[keemiline kineetika|kiirust]] limiteeriv aste ehk staadium ja teine aste (teised astmed) on kiired. [[katalüüs|Katalüütilised reaktsioonid]] on tavaliselt astmelised protsessid. Näiteid:
Astmelises reaktsioonis on reeglina üks [[kiirust limiteeriv staadium]] ja teine staadium (teised astmed) on kiired. [[katalüüs|Katalüütilised reaktsioonid]] on tavaliselt astmelised protsessid. Näiteid:
*[[Ahelpolümerisatsioon]]
*[[Elektrofiilne liitumine]]
*[[Elektrofiilne liitumine]]
*[[Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon]]
*[[Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon]]
*S<sub>N</sub>1 [[nukleofiilne asendusreaktsioon]]
*[[Katalüüs]]
*Tüüpilised [[enool]]ide reaktsioonid
*Tüüpilised [[enool]]ide reaktsioonid


Astmelistes reaktsioonides tekib olukord, kus suletud süsteemis toimub rida [[keemiline reaktsioon|keemilisi reaktsioone]], kuid intermediaadi sisaldus süsteemis saavutab väga lühikese algperioodi jooksul mingi püsivalt madala kontsentratsiooni, mida saab vaadelda lähedasena [[statsionaarne olek (keemia)|statsionaarsele olekule]]. Seejuures teised süsteemi karakteristikud ajas muutuvad. Taoline olukord lihtsustab [[keemiline kineetika|kineetiliste võrrandite]] lahendamist.
Astmelistes reaktsioonides tekib olukord, kus suletud süsteemis toimub rida [[keemiline reaktsioon|keemilisi reaktsioone]], kuid [[intermediaat|intermediaadi]] sisaldus süsteemis saavutab väga lühikese algperioodi jooksul mingi püsivalt madala kontsentratsiooni, mida saab vaadelda lähedasena [[statsionaarne olek (keemia)|statsionaarsele olekule]]. Seejuures teised süsteemi karakteristikud ajas muutuvad. Taoline olukord lihtsustab [[keemiline kineetika|kineetiliste võrrandite]] lahendamist.


==Võrdle==
==Võrdle==
20. rida: 21. rida:
[[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]]
[[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]]


[[en:Stepwiese reaction]]
[[en:Stepwise reaction]]
[[pt:Reação em etapas]]
[[pt:Reação em etapas]]

Redaktsioon: 7. detsember 2011, kell 12:25

Elektrofiilse liitumise mehhanism ( Xδ+–Yδ– liitumine kaksiksidemele)
HBr elektrofiilne liitumine 1,3-butadieeniga: reaktsiooni vabaenergia muutus (püstteljel) piki reaktsiooni koordinaati (horisontaalteljel)

Astmeline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles produkti moodustumine kulgeb üle ühe või mitme intermediaadi (ebastabiilse vaheprodukti), seega vähemalt kahe astme ehk elementaarreaktsiooni kaudu. Ebastabiilse intermediaadi kontsentratsioon on tavaliselt väga väike.

Astmelises reaktsioonis on reeglina üks kiirust limiteeriv staadium ja teine staadium (teised astmed) on kiired. Katalüütilised reaktsioonid on tavaliselt astmelised protsessid. Näiteid:

Astmelistes reaktsioonides tekib olukord, kus suletud süsteemis toimub rida keemilisi reaktsioone, kuid intermediaadi sisaldus süsteemis saavutab väga lühikese algperioodi jooksul mingi püsivalt madala kontsentratsiooni, mida saab vaadelda lähedasena statsionaarsele olekule. Seejuures teised süsteemi karakteristikud ajas muutuvad. Taoline olukord lihtsustab kineetiliste võrrandite lahendamist.

Võrdle