Noot: erinevus redaktsioonide vahel
Idioma-bot (arutelu | kaastöö) P r2.6.3) (robot lisas: be-x-old, br, hu muutis: el |
P r2.7.2) (robot muutis: de:Musiknote |
||
72. rida: | 72. rida: | ||
[[cs:Nota]] |
[[cs:Nota]] |
||
[[da:Node]] |
[[da:Node]] |
||
[[de: |
[[de:Musiknote]] |
||
[[el:Νότα]] |
[[el:Νότα]] |
||
[[en:Note]] |
[[en:Note]] |
Redaktsioon: 3. detsember 2011, kell 23:01
See artikkel on muusika noodikirja märgist. Noodist kui muusika kirjalikust avaldumisvormist vaata Partituur. Diplomaatilise noodi kohta vaata Noot (diplomaatia). Muude tähenduste kohta vaata Noot. |
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2008) |
Noot (ladina nota 'tähis, märk') on muusika noodikirjas helikõrguse ja helivältuse ülesmärkimiseks kasutatav märk, mis kirjutatakse noodijoonestikule. Noodid tähistavad kindlaksmääratud kõrgusega helisid ainult siis, kui noodijoonestiku algusesse on kirjutatud noodivõti (näiteks viiulivõti, bassivõti jne). Noodid kirjutatakse noodijoontele ja noodijoonte vahedesse. Samuti kasutatakse lisaks noodijoontele abijooni, mis kirjutakse üksteisest noodijoonte kaugusele.
Noot kui noodikirja märk koosneb noodipeast, mis noodijoonestikul märgib heli kõrgust; noodivarrest ja noodilipust. Noodipea, noodivars ja noodilipp näitavad ühtlasi noodi vältust. Täisnoodil puudub noodivars; pool- ja veerandnoodil puudub noodilipp.
Noodipea
Seest tühi või täis ovaal, mis noodijoonestikul, märgib kõrgust ja kestust (seest täis, seest tühi, mõlemad punktiga).
Noodivars
Joon, mis tõmmatakse noodipea paremale küljele. Noodivarre pikkus on umbes 2 1/2 kuni 3 noodijoonte vahet ehk antud noodist oktaav alla või üles. Kolmandast noodijoonest kõrgemal asuvatel nootidel märgitakse noodivars alla ja noodipeast vasakule.
Kui noodijoonestikule on kirjutatud kahehäälne muusikapala, kirjutatakse ülemise hääle varred üles ja alumise hääle varred alla.
Noodilipp
Kirjutatakse noodivarrest paremale (üldiselt üle nelja lipu ei kirjutata (pole mugav lugeda)).
Noodinimetus
- Pikemalt artiklis heli põhinimetus
Noodinimetused, mis näitavad helikõrgust on tähtnimetused ja silpnimetused:
"Ut" on "do" varasem nimetus. Inglise keelt kõnelevates maades on silpnimetuse "si" asemel kasutusel "ti" ning tähtnimetuse "h" asemel "b".
Altereerimine
- Pikemalt artiklis altereerimine
Nooti kõrgendatakse või madaldatakse altereerimise teel.
Noodi vältus
- Pikemalt artiklis helivältus
Noodi vältused tähistavad kindlaksmääratud pikkusega helisid ja pause ainult siis, kui noodijoonestiku algusesse on kirjutatud tempo (näiteks 110 (lööki minutis), allegro, andante jne). Kui tempo on määramata, võib interpreet kasutada endavalitud tempot ja näiteks veerandnoot võib vastavalt valitud tempole kesta liialdatud näitena kas pool tundi või 0,1 sekundit.
Pausid
Noodivältustele vastavad noodikirjas samade vältustega pausid.
Vaata ka
- Intervall
- Heli vältus
- Rütm
- Meetrum
- Löök
- Paus
- Punkt
- Rütmisilbid
- Noodikiri
- Relatiivne noodisüsteem
- Sidekaar
- Takt
- Taktimõõt
- Taktilöömine
- Triool
- Fermaat
Kirjandus
- Elga Ainsalu "Muusika põhiõpetus", kirjastus "Valgus", 1968