Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (robot muutis: lv:Dzelzceļa līnija Valka—Rūjiena—Pērnava |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee''' oli endisest [[Liivimaa]] [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelisest]] [[juurdeveoraudtee]]st Eesti territooriumile jäänud osa. Juurdeveoraudtee ehitamine Eestis algas 1895. Esimene rong Pärnust Valka väljus 1896. aasta 5. oktoobril (vana kalendri järgi). Samaaegselt Pärnu-Valga tee ehitusega ehitati ka Laatre-Viljandi harutee, mis avati liikluseks 1897. |
'''Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee''' oli endisest [[Liivimaa]] [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelisest]] [[juurdeveoraudtee]]st Eesti territooriumile jäänud osa. Juurdeveoraudtee ehitamine Eestis algas 1895. Esimene rong Pärnust Valka väljus 1896. aasta 5. oktoobril (vana kalendri järgi). Samaaegselt Pärnu-Valga tee ehitusega ehitati ka Laatre-Viljandi harutee, mis avati liikluseks 1897. |
||
Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal läbis Pärnu-Valga reisirong alates |
Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal läbis Pärnu-Valga reisirong alates Mõisakülast Läti territooriumit, mistõttu oli mitmeid kordi päevakorral paralleelse ühenduse loomine Abjast läbi Tõrva Valka. Ehitusega alustati 1939. aastal ja see jäigi lõpetamata. |
||
<ref>http://www.mulgirailway.com/start.html</ref> |
<ref>http://www.mulgirailway.com/start.html</ref> |
||
Redaktsioon: 13. november 2011, kell 01:13
Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee oli endisest Liivimaa kitsarööpmelisest juurdeveoraudteest Eesti territooriumile jäänud osa. Juurdeveoraudtee ehitamine Eestis algas 1895. Esimene rong Pärnust Valka väljus 1896. aasta 5. oktoobril (vana kalendri järgi). Samaaegselt Pärnu-Valga tee ehitusega ehitati ka Laatre-Viljandi harutee, mis avati liikluseks 1897.
Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal läbis Pärnu-Valga reisirong alates Mõisakülast Läti territooriumit, mistõttu oli mitmeid kordi päevakorral paralleelse ühenduse loomine Abjast läbi Tõrva Valka. Ehitusega alustati 1939. aastal ja see jäigi lõpetamata. [1]
Kirjandus
- Mehis Helme. Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996, Tallinn 1996, lk 9-10 (allikas)