Võõrliik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RibotBOT (arutelu | kaastöö)
sün
1. rida: 1. rida:
'''Võõrliik''' on mittepärismaine liik, s.o [[Liik (bioloogia)|liik]], mis on vaadeldava piirkonna [[ökosüsteem]]idesse sattunud inimese kaasabil.
'''Võõrliik''' (ka '''eksoot''') on mittepärismaine liik, s.o [[Liik (bioloogia)|liik]], mis on vaadeldava piirkonna [[ökosüsteem]]idesse sattunud inimese kaasabil.


Tahtlikult sissetoodud liikide puhul on enamasti tegu [[koduloom]]ade või [[kultuurtaim]]edega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks.
Tahtlikult sissetoodud liikide puhul on enamasti tegu [[koduloom]]ade või [[kultuurtaim]]edega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks.

Redaktsioon: 28. oktoober 2011, kell 15:55

Võõrliik (ka eksoot) on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil.

Tahtlikult sissetoodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks.

Tahtmatult sissetoodud liike nimetatakse ka tulnukateks, näiteks taimede puhul tulnuktaimedeks.

Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida.

Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Juba 19. sajandil Euroopas levinud invasiivsetest taimeliikidest on tuntuks saanud vesikatk.

Võõrliigid Eestis

Eestis on enne 19. sajandit sissetoodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab taimede osas Eestis kasvavate võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt.

Invasiivseteks võõrliikideks on Eestis näiteks loomadest mink, taimedest Sosnovski karuputk, galeega jt.

Vaata ka

Välislingid