Lipari: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 24. mai 2006, kell 21:21

Lipari on Türreeni meres olevate Lipari saarte suurim saar.

Saar on mägine ja vulkaaniline. Selle pindala on 37 km² ja kõrgus 602 meetrit.

Lipari kuulub Itaaliale Messina provintsi. Saarel asub ka samanimeline asula. Seal elab 11 000 inimest, kuid turismihooajal ulatub inimeste arv saarel 20 000-ni.

Üldiselt usutakse, et saar tekkis nelja vulkaanilise aktiivsuse tsükli tulemusena, millest tähtsaim oli kolmas 22–15 tuhat aastat tagasi. Viimane tsükkel algas 11 tuhande aasta eest ja viimased pursked toimusid 5. sajandil, mil vulkaanid katsid saarel asuvad rooma külad pimsi tükkidega. Tänapäeval ei peeta vulkaane aktiivseteks.

Saar oli asustatud juba neoliitikumis. See oli tähtis obsidiaaniga kaubitsemise koht. Obsidiaan on must paks vulkaaniline klaas, mida kiviaja inimesed hindasid tema terava lõikeserva pärast. Oletatavasti on saart juba kiviajal korduvalt vallutatud, nagu näitavad arheoloogide poolt välja kaevatud surnuaiad.

580 eKr rajasid kolonistid Cnidiast Pentathlose juhtimisel saarele kreeka koloonia.

Tänapäeval on saare tähtsaim majandusharu turismi kõrval pimsi ja obsidiaani tootmine.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Lipari Castello.jpg|thumb|Kindlus Lipari saarel]]
-'''Lipari''' on saar [[Türreeni meri|Türreeni meres]], üks [[Lipari saared|Lipari saartest]]. Pindala 37 ruutkilomeetrit. Saar on mägine ja vulkaaniline, kõrgus kuni 602 meetrit. Kuulub [[Itaalia]]le, [[Messina provints]]i. Saarel asub ka samanimeline asula.
+'''Lipari''' on [[Türreeni meri|Türreeni meres]] olevate [[Lipari saared|Lipari saarte]] suurim saar.
+Saar on mägine ja [[vulkaan]]iline. Selle pindala on 37 km² ja kõrgus 602 meetrit.
-Saarel elab 11 000 inimest, kuid turismihooajal ulatub inimeste arv saarel 20 000-ni.
+Lipari kuulub [[Itaalia]]le [[Messina provints]]i. Saarel asub ka samanimeline asula. Seal elab 11 000 inimest, kuid turismihooajal ulatub inimeste arv saarel 20 000-ni.
-Saar oli asustatud juba [[neoliitikum]]is. [[580 eKr]] rajati saarele kreeka koloonia.
+Üldiselt usutakse, et saar tekkis nelja vulkaanilise aktiivsuse tsükli tulemusena, millest tähtsaim oli kolmas 22–15 tuhat aastat tagasi. Viimane tsükkel algas 11 tuhande aasta eest ja viimased pursked toimusid [[5. sajand]]il, mil vulkaanid katsid saarel asuvad rooma külad [[pimss|pimsi]] tükkidega. Tänapäeval ei peeta vulkaane aktiivseteks.
+Saar oli asustatud juba [[neoliitikum]]is. See oli tähtis [[obsidiaan]]iga kaubitsemise koht. Obsidiaan on must paks vulkaaniline [[klaas]], mida kiviaja inimesed hindasid tema terava lõikeserva pärast. Oletatavasti on saart juba kiviajal korduvalt vallutatud, nagu näitavad [[arheoloog]]ide poolt välja kaevatud [[surnuaed|surnuaiad]].
+[[580 eKr]] rajasid kolonistid [[Cnidia]]st Pentathlose juhtimisel saarele [[kreeka]] [[koloonia]].
+Tänapäeval on saare tähtsaim majandusharu [[turism]]i kõrval pimsi ja obsidiaani tootmine.
 [[Kategooria:Itaalia saared]]