Erinevus lehekülje "Lipari" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 819 baiti ,  15 aasta eest
resümee puudub
[[Pilt:Lipari Castello.jpg|thumb|Kindlus Lipari saarel]]
'''Lipari''' on saar [[Türreeni meri|Türreeni meres]], üksolevate [[Lipari saared|Lipari saartestsaarte]]. Pindalasuurim 37 ruutkilomeetrit. Saar on mägine ja vulkaaniline, kõrgus kuni 602 meetrit. Kuulub [[Itaalia]]le, [[Messina provints]]i. Saarel asub ka samanimeline asulasaar.
 
Saar on mägine ja [[vulkaan]]iline. Selle pindala on 37 km² ja kõrgus 602 meetrit.
Saarel elab 11 000 inimest, kuid turismihooajal ulatub inimeste arv saarel 20 000-ni.
 
Lipari kuulub [[Itaalia]]le [[Messina provints]]i. Saarel asub ka samanimeline asula. Seal elab 11 000 inimest, kuid turismihooajal ulatub inimeste arv saarel 20 000-ni.
Saar oli asustatud juba [[neoliitikum]]is. [[580 eKr]] rajati saarele kreeka koloonia.
 
Üldiselt usutakse, et saar tekkis nelja vulkaanilise aktiivsuse tsükli tulemusena, millest tähtsaim oli kolmas 22–15 tuhat aastat tagasi. Viimane tsükkel algas 11 tuhande aasta eest ja viimased pursked toimusid [[5. sajand]]il, mil vulkaanid katsid saarel asuvad rooma külad [[pimss|pimsi]] tükkidega. Tänapäeval ei peeta vulkaane aktiivseteks.
 
Saar oli asustatud juba [[neoliitikum]]is. See oli tähtis [[obsidiaan]]iga kaubitsemise koht. Obsidiaan on must paks vulkaaniline [[klaas]], mida kiviaja inimesed hindasid tema terava lõikeserva pärast. Oletatavasti on saart juba kiviajal korduvalt vallutatud, nagu näitavad [[arheoloog]]ide poolt välja kaevatud [[surnuaed|surnuaiad]].
 
[[580 eKr]] rajasid kolonistid [[Cnidia]]st Pentathlose juhtimisel saarele [[kreeka]] [[koloonia]].
 
Tänapäeval on saare tähtsaim majandusharu [[turism]]i kõrval pimsi ja obsidiaani tootmine.
 
[[Kategooria:Itaalia saared]]
27 432

muudatust

Navigeerimismenüü