Władysław III: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. september 2011, kell 18:22

Władysław III (leedu keeles Vladislovas III, ungari keeles I. Ulászló, tšehhi ja slovaki keeles Vladislav I; 1424–1444) oli Poola kuningas alates 1434 ja Ungari kuningas alates 1440 kuni oma surmani.

Ta oli Jogaila (Władysław Jagiełło) poeg. Ema oli Sofija Alšėniškė (Zofia Holszaska). Mõlemad vanemad olid leedu päritolu. Vanemate vanusevahe oli umbes 44 aastat. Nad abiellusid 1422. Isale oli see neljas abielu; kolmest esimesest oli sündinud ainult kaks tütart, kellest mõlemad olid surnud vallalisena.

Władysław oli vanemate kolmest lapsest (kõik pojad) vanim. Kahest nooremast vennast (mõlema nimi oli Kazimierz) suri üks 9 kuu vanuselt.

Władysław oli vaid 10-aastane, kui ta isa suri, ja tema esimestel valitsusaastatel oli võim tegelikult aadlike ja vaimulike käes. Riiki valitses nõunike rühm eesotsas Zbigniew Oleśnickiga, kes oli esimene Poola kardinal. Olukord ei muutunud ka pärast seda, kui Poola Seim tunnistas 1438 14-aastase kuninga täisealiseks.

1440. aastal pakkusid ungarlased oma kuningatrooni talle, kuna eelmine kuningas Albrecht oli surnud ja tema poeg Ladislaus Postumus veel sündimata. Albrechti naine Elisabeth püüdis küll Ungarit oma pojale hoida, kuid paavsti Eugenius IV toetusel suutis Władysław end Ungaris maksma panna, siiski alles pärast 2 aastat kestnud kodusõda.

Ent paavsti toetus oli antud tingimusel, et ta läheb Türgi vastu ristisõtta. 18-aastane kuningas, keda oli kasvatatud kristlike valitsejate vagade normide ja rüütlikommete najal, võttis asja väga tõsiselt ning valmistus ristisõjaks tões ja vaimus. Kõige suurem moraalne probleem oli asjaolu, et 1443 oli Oradeas sõlmitud Türgiga 10 aastaks rahu, mille kristlased pidid murdma.

Władysław III sümboolne mausoleum Varnas

Władysław III hukkus Varna lahingus 10. novembril 1444, kus Türgi väed sultan Murad II juhtimisel purustasid Poola ja Ungari armee, mida juhtisid Władysław III ja János Hunyadi. Władysław III juhtis lahingus isiklikult Poola 500-mehelist raskeratsaväeüksust. Lahingus olid kristlikud väed kolmekordses arvulises vähemuses ning kaotusele aitas kaasa asjaolu, et Veneetsia ja Kirikuriigi laevastik ei blokeerinud Dardanelle, nagu nad olid lubanud. Kuigi Hunyadi püüdis hukkunud kuninga surnukeha kätte saada, pidi ta taanduma ja kuninga säilmed, nii keha kui raudrüü, jäidki kadunuks.

Ungari läks taas Habsburgide kätte ja kuningaks sai Władysławi elupõline rivaal Ladislaus Postumus, kes aga 1457 ise järglasteta suri. Poolas sai võimule tema vend, Leedu suurvürst Kazimierz IV.

Ebaõnnestunud ristisõda Türgi vastu oli üks ajenditest, miks Türgi 1453 otsustas Konstantinoopoli vallutada.

Eelnev Jogaila	Poola kuningas 1434–1444	Järgnev Kazimierz IV
Eelnev Albrecht II	Ungari kuningas 1440–1444	Järgnev Ladislaus Postumus

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:Warnenczyk.jpg|200px|thumb|right|Władysław III]]
+[[Pilt:Warnenczyk.jpg|pisi|Władysław III]]
-'''Władysław III''' ([[ungari keel|ungari]] ''I. Ulászló''; [[1424]]&ndash;[[1444]]) oli [[Poola kuningas]] alates [[1434]] ja [[Ungari kuningas]] alates [[1440]] kuni oma surmani. Ta oli [[Jogaila]] ([[Władysław Jagiełło]]) poeg.
+'''Władysław III''' ([[leedu keel]]es ''Vladislovas III'', [[ungari keel]]es ''I. Ulászló'', [[tšehhi keel|tšehhi]] ja [[slovaki keel]]es ''Vladislav I''; [[1424]]–[[1444]]) oli [[Poola kuningas]] alates [[1434]] ja [[Ungari kuningas]] alates [[1440]] kuni oma surmani.
+Ta oli [[Jogaila]] (Władysław Jagiełło) poeg. Ema oli [[Sofija Alšėniškė]] (Zofia Holszaska). Mõlemad vanemad olid [[leedulased|leedu]] päritolu. Vanemate vanusevahe oli umbes 44 aastat. Nad abiellusid [[1422]]. Isale oli see neljas abielu; kolmest esimesest oli sündinud ainult kaks tütart, kellest mõlemad olid surnud vallalisena.
-Władysław oli vaid 10-aastane kui ta eakas isa suri ning tema esimestel valitsusaastatel oli võim tegelikult võimukate aadlike ja vaimulike käes. [[1440]]. aastal pakkusid ungarlased oma kuningatrooni talle, kuna [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht]], eelmine kuningas oli surnud ja tema poeg [[Ladislaus Postumus]] veel sündimata. Albrechti naine [[Elisabeth (Luksemburg)|Elisabeth]] püüdis küll Ungarit oma pojale hoida, kuid paavst [[Eugenius IV]] toetusel suutis Władysław end Ungaris maksma panna. Ent paavsti toetus oli antud tingimusel, et ta läheb [[Türgi]] vastu ristisõtta. Seda ta tegigi, kuid langes 1444. aastal [[Varna lahing]]us. Ungari läks taas [[Habsburgid]]e kätte ning Poolas sai võimule tema vend, [[Leedu suurvürst]] Kazimieras [[Kazimierz IV]] nime all.
+Władysław oli vanemate kolmest lapsest (kõik pojad) vanim. Kahest nooremast vennast (mõlema nimi oli Kazimierz) suri üks 9 kuu vanuselt.
-[[Pilt:VarnaMemorial.jpg|thumb|Sümboolne Władysław III mausoleum [[Varna]] linnas]]
-Władysław III hukkus [[Varna lahing]]us 10. novembril [[1444]]. aastal, kus [[Ottomani impeerium]]i väed [[sultan]] [[Murad II]] juhtimisel purustasid [[Poola]] ja [[Ungari]] armee, mida juhtisid Władysław III ja [[Hunyadi János]].
+Władysław oli vaid 10-aastane, kui ta isa suri, ja tema esimestel valitsusaastatel oli võim tegelikult aadlike ja vaimulike käes. Riiki valitses nõunike rühm eesotsas [[Zbigniew Oleśnicki]]ga, kes oli esimene [[Poola kardinal]]. Olukord ei muutunud ka pärast seda, kui [[Poola Seim]] tunnistas [[1438]] 14-aastase kuninga täisealiseks.
+[[1440]]. aastal pakkusid ungarlased oma kuningatrooni talle, kuna eelmine kuningas [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht]] oli surnud ja tema poeg [[Ladislaus Postumus]] veel sündimata. Albrechti naine [[Elisabeth (Luksemburg)|Elisabeth]] püüdis küll Ungarit oma pojale hoida, kuid paavsti [[Eugenius IV]] toetusel suutis Władysław end Ungaris maksma panna, siiski alles pärast 2 aastat kestnud [[kodusõda]].
+Ent paavsti toetus oli antud tingimusel, et ta läheb [[Ottomani impeerium|Türgi]] vastu [[ristisõda|ristisõtta]]. 18-aastane kuningas, keda oli kasvatatud [[kristlus|kristlike]] valitsejate vagade normide ja rüütlikommete najal, võttis asja väga tõsiselt ning valmistus ristisõjaks tões ja vaimus. Kõige suurem moraalne probleem oli asjaolu, et [[1443]] oli [[Oradea]]s sõlmitud Türgiga 10 aastaks rahu, mille kristlased pidid murdma.
+[[Pilt:VarnaMemorial.jpg|pisi|Władysław III sümboolne mausoleum [[Varna]]s]]
+Władysław III hukkus [[Varna lahing]]us 10. novembril [[1444]], kus Türgi väed [[sultan]] [[Murad II]] juhtimisel purustasid [[Poola]] ja [[Ungari]] armee, mida juhtisid Władysław III ja [[János Hunyadi]]. Władysław III juhtis lahingus isiklikult Poola 500-mehelist raskeratsaväeüksust. Lahingus olid kristlikud väed kolmekordses arvulises vähemuses ning kaotusele aitas kaasa asjaolu, et [[Veneetsia]] ja [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] [[laevastik]] ei blokeerinud [[Dardanellid|Dardanelle]], nagu nad olid lubanud. Kuigi Hunyadi püüdis hukkunud kuninga surnukeha kätte saada, pidi ta taanduma ja kuninga säilmed, nii keha kui raudrüü, jäidki kadunuks.
+Ungari läks taas [[Habsburgid]]e kätte ja kuningaks sai Władysławi elupõline rivaal Ladislaus Postumus, kes aga [[1457]] ise järglasteta suri. Poolas sai võimule tema vend, [[Leedu suurvürst]] [[Kazimierz IV]].
+Ebaõnnestunud ristisõda Türgi vastu oli üks ajenditest, miks Türgi [[1453]] otsustas [[Konstantinoopol]]i vallutada.
 {{algus}}
-{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Władysław II Jagiełło]]|nimi=[[Poola kuningas]]|aeg=[[1434]]&ndash;[[1444]]|järgnev=[[Kazimierz IV]]}}
+{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Jogaila]]|nimi=[[Poola kuningas]]|aeg=[[1434]]–[[1444]]|järgnev=[[Kazimierz IV]]}}
-{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albert]]|nimi=[[Ungari kuningas]]|aeg=[[1440]]&ndash;[[1444]]|järgnev=[[Ladislaus Postumus]]}}
+{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]]|nimi=[[Ungari kuningas]]|aeg=[[1440]]–[[1444]]|järgnev=[[Ladislaus Postumus]]}}
 {{lõpp}}