Veoalajaam: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Elektrisõidukeid ei toideta üldisest elektrivõrgust eelkõige seetõttu, et neile on vajalik teistsugune [[pinge]]. Madalamat pinget (550–750 V) kasutatakse reeglina linnatranspordis, kõrgemat (näiteks 3 kV, 15 kV) raudteel. Veoalajaamad võivad varustada sõidukeid nii [[alalisvool]]uga (sel juhul on alajaamas lisaks [[transformaator]]ile ja muudele seadistele ka [[alaldi]]) kui ka [[vahelduvvool]]uga. Alalisvoolu tarbivad esmajoones trammid ja trollid, raudteel on tavalisem vahelduvvool. |
Elektrisõidukeid ei toideta üldisest elektrivõrgust eelkõige seetõttu, et neile on vajalik teistsugune [[pinge]]. Madalamat pinget (550–750 V) kasutatakse reeglina linnatranspordis, kõrgemat (näiteks 3 kV, 15 kV) raudteel. Veoalajaamad võivad varustada sõidukeid nii [[alalisvool]]uga (sel juhul on alajaamas lisaks [[transformaator]]ile ja muudele seadistele ka [[alaldi]]) kui ka [[vahelduvvool]]uga. Alalisvoolu tarbivad esmajoones trammid ja trollid, raudteel on tavalisem vahelduvvool. |
||
Üks veoalajaam võib elektriga varustada nii tramme kui ka trolle, samuti võib veoalajaam toita ka muid elektrisüsteeme. Vähegi suuremal transpordisüsteemil on veoalajaamu mitu. See võimaldab jagada kontaktvõrgu üksteisest sõltumatuteks lõikudeks ja tagada toite ühe alajaama rikke korral. Ka vähendab mitme alajaama kasutamine nende kaugust toidetavatest liinilõikudest ja ühtlasi ühe veoalajaama poolt toidetava liinilõigu pikkust. See oluline, kuna kontaktvõrgus on suhteliselt madala pinge tõttu suur voolutugevus. Liiga pikkade liinilõikude korral tekiks kontaktvõrgus suur |
Üks veoalajaam võib elektriga varustada nii tramme kui ka trolle, samuti võib veoalajaam toita ka muid elektrisüsteeme. Vähegi suuremal transpordisüsteemil on veoalajaamu mitu. See võimaldab jagada kontaktvõrgu üksteisest sõltumatuteks lõikudeks ja tagada toite ühe alajaama rikke korral. Ka vähendab mitme alajaama kasutamine nende kaugust toidetavatest liinilõikudest ja ühtlasi ühe veoalajaama poolt toidetava liinilõigu pikkust. See oluline, kuna kontaktvõrgus on suhteliselt madala pinge tõttu suur voolutugevus. Liiga pikkade liinilõikude korral tekiks kontaktvõrgus suur [[pingelang]]us ja energiakadu. |
||
==Veoalajaamad Eestis== |
==Veoalajaamad Eestis== |
||
Redaktsioon: 9. juuli 2011, kell 18:43
Veoalajaam on alajaam, mis varustab elektrisõidukeid (tramme, trollibusse, metroo- või raudteeronge) kontaktvõrgu kaudu elektrivooluga.
Elektrisõidukeid ei toideta üldisest elektrivõrgust eelkõige seetõttu, et neile on vajalik teistsugune pinge. Madalamat pinget (550–750 V) kasutatakse reeglina linnatranspordis, kõrgemat (näiteks 3 kV, 15 kV) raudteel. Veoalajaamad võivad varustada sõidukeid nii alalisvooluga (sel juhul on alajaamas lisaks transformaatorile ja muudele seadistele ka alaldi) kui ka vahelduvvooluga. Alalisvoolu tarbivad esmajoones trammid ja trollid, raudteel on tavalisem vahelduvvool.
Üks veoalajaam võib elektriga varustada nii tramme kui ka trolle, samuti võib veoalajaam toita ka muid elektrisüsteeme. Vähegi suuremal transpordisüsteemil on veoalajaamu mitu. See võimaldab jagada kontaktvõrgu üksteisest sõltumatuteks lõikudeks ja tagada toite ühe alajaama rikke korral. Ka vähendab mitme alajaama kasutamine nende kaugust toidetavatest liinilõikudest ja ühtlasi ühe veoalajaama poolt toidetava liinilõigu pikkust. See oluline, kuna kontaktvõrgus on suhteliselt madala pinge tõttu suur voolutugevus. Liiga pikkade liinilõikude korral tekiks kontaktvõrgus suur pingelangus ja energiakadu.
Veoalajaamad Eestis
Eestis on kaks eri pingega töötavat avalikku elektritranspordisüsteemi.
- Tallinna trammid ja trollid töötavad 600 V alalispingega. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondisel on 19 veoalajaama.
- Elektrirongid töötavad 3,3 kV alalispingega. Eesti Raudtee Elektrivõrkudel on kolm veoalajaama – Tallinnas Järvel, Keilas ja Raasikul.[1]
Viited
- ↑ http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=18572&save=1 Tallinna Linnavalitsuse istungi protokoll, 4. juuni 2003. Tallinna energiamajanduse pikaajaline arengukava (2003–2017)