Ühistupank: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot muutis: fr:Banque coopérative |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{vikinda}}{{allikad}} |
{{vikinda}}{{allikad}} |
||
''' |
'''Hoiu-laenuühistu''' on ühistulisel printsiibil tegutsev [[krediidiasutus]]. Ühistu omanikeks on hoiu-laenuühistu kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad hoiu-laenuühistu liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Hoiu-laenuühistu kasum jaotatakse selle liimete-klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel. Praktikas manifesteerub hoiu-laenuühistu jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides. Sisuliselt on hoiu-laenuühistul kui krediidiasutusel võimalik kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga – seda võimaldab 0-kasumi taotlus ühistupanga poolt. |
||
'''Fakte |
'''Fakte Hoiu-laenuühistust:''' |
||
* |
* Hoiu-laenuühistu ei taotle kasumit – kasum jagatakse pidevalt liikmetele tagasi. |
||
* |
* Hoiu-laenuühistus on laenude andmise üle otsustamine kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla) hoiu-laenuühistute (HLÜ-de) tasandil, kuna nemad hakkavad üheskoos seda panka omama. |
||
* |
* Hoiu-laenuühistu luuakse kohalike hoiu-laenuühistute ühinemise teel. |
||
* USA-s on üle 90 miljoni HLÜ kliendi, kes kõik tajuvad praegust majanduskriisi oluliselt pehmemalt, kuna nende raha oli ühistute kaudu kohalikus reaalses majanduses, mitte aga õhku täis tundmatutes instrumentides.{{lisa viide}} |
* USA-s on üle 90 miljoni HLÜ kliendi, kes kõik tajuvad praegust majanduskriisi oluliselt pehmemalt, kuna nende raha oli ühistute kaudu kohalikus reaalses majanduses, mitte aga õhku täis tundmatutes instrumentides.{{lisa viide}} |
||
* Saksamaal on üle 80% maapiirkondade elanikest |
* Saksamaal on üle 80% maapiirkondade elanikest Hoiu-laenuühistu liikmed |
||
* Eestis kuulub laenude ja hoiuste mahtu arvesse võttes pangandussektori osalusest eestlastele vähem kui 1%!{{lisa viide}} |
* Eestis kuulub laenude ja hoiuste mahtu arvesse võttes pangandussektori osalusest eestlastele vähem kui 1%!{{lisa viide}} |
||
* 2007. aasta kommertspankade kasum Eestis oli 7,4 miljardit krooni, mis viidi riigi majandusest välja ja mis oleks võinud ühistulise panganduse korral lisanduda liikmete arveldusarvetele ja elavadada kohalikku majandust. |
* 2007. aasta kommertspankade kasum Eestis oli 7,4 miljardit krooni, mis viidi riigi majandusest välja ja mis oleks võinud ühistulise panganduse korral lisanduda liikmete arveldusarvetele ja elavadada kohalikku majandust. |
||
* |
* Hoiu-laenuühistu hakkab pakkuma kõiki praegu eksisteerivaid pangateenuseid alates siseriiklikest ja rahvusvahelistest ülekannetest, internetipangast, dokumentaalmaksetest kuni krediit- ja deebetkaartideni välja. Hõlmates seejuures nii laene, hoiuseid kui kõiki muid teenuseid, ka personaalpangandust oma esimestele ning kõige olulisematele klientidele. |
||
* |
* Hoiu-laenuühistule on Eesti turul ruumi ja selle järele selge vajadus.{{lisa viide}} |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 1. juuli 2011, kell 13:52
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Hoiu-laenuühistu on ühistulisel printsiibil tegutsev krediidiasutus. Ühistu omanikeks on hoiu-laenuühistu kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad hoiu-laenuühistu liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Hoiu-laenuühistu kasum jaotatakse selle liimete-klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel. Praktikas manifesteerub hoiu-laenuühistu jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides. Sisuliselt on hoiu-laenuühistul kui krediidiasutusel võimalik kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga – seda võimaldab 0-kasumi taotlus ühistupanga poolt.
Fakte Hoiu-laenuühistust:
- Hoiu-laenuühistu ei taotle kasumit – kasum jagatakse pidevalt liikmetele tagasi.
- Hoiu-laenuühistus on laenude andmise üle otsustamine kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla) hoiu-laenuühistute (HLÜ-de) tasandil, kuna nemad hakkavad üheskoos seda panka omama.
- Hoiu-laenuühistu luuakse kohalike hoiu-laenuühistute ühinemise teel.
- USA-s on üle 90 miljoni HLÜ kliendi, kes kõik tajuvad praegust majanduskriisi oluliselt pehmemalt, kuna nende raha oli ühistute kaudu kohalikus reaalses majanduses, mitte aga õhku täis tundmatutes instrumentides.[viide?]
- Saksamaal on üle 80% maapiirkondade elanikest Hoiu-laenuühistu liikmed
- Eestis kuulub laenude ja hoiuste mahtu arvesse võttes pangandussektori osalusest eestlastele vähem kui 1%![viide?]
- 2007. aasta kommertspankade kasum Eestis oli 7,4 miljardit krooni, mis viidi riigi majandusest välja ja mis oleks võinud ühistulise panganduse korral lisanduda liikmete arveldusarvetele ja elavadada kohalikku majandust.
- Hoiu-laenuühistu hakkab pakkuma kõiki praegu eksisteerivaid pangateenuseid alates siseriiklikest ja rahvusvahelistest ülekannetest, internetipangast, dokumentaalmaksetest kuni krediit- ja deebetkaartideni välja. Hõlmates seejuures nii laene, hoiuseid kui kõiki muid teenuseid, ka personaalpangandust oma esimestele ning kõige olulisematele klientidele.
- Hoiu-laenuühistule on Eesti turul ruumi ja selle järele selge vajadus.[viide?]
Vaata ka
Välislingid
- Vootele Päi: "Eesti pangandusmaastikule on kerkimas uus rahvapank" Postimees, 22. november 2008
- Vootele Päi: "Kõik ei ole halvasti, kõik on hästi!" Postimees, 5. aprill 2010