Heldur Jõgioja: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Heldur Jõgioja''' ([[21. september]] [[1936]] – [[22. aprill]] [[2010]] [[Maarjamõisa haigla]]) oli eesti muusik, helilooja, kirjanik ja ajakirjanik.
'''Heldur Jõgioja''' ([[21. september]] [[1936]] – [[21. aprill]]<ref>Postimees, Näod ja teod 2010, 31. detsember 2010, lk. 24</ref> [[2010]] [[Maarjamõisa haigla]]) oli eesti muusik, helilooja, kirjanik ja ajakirjanik.


Ta avaldas luulekogusid, kirjutas ajaloolisi [[näidend]]eid, [[romaan]]e ning [[novell]]e.
Ta avaldas luulekogusid, kirjutas ajaloolisi [[näidend]]eid, [[romaan]]e ning [[novell]]e.
16. rida: 16. rida:
*[[Sandra Otsus]]. [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=91000 Heldur Jõgioja: võõrast verd külamuusik]. Õhtuleht. 8. aprill 2000
*[[Sandra Otsus]]. [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=91000 Heldur Jõgioja: võõrast verd külamuusik]. Õhtuleht. 8. aprill 2000
*[[Arvo Uustalu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/353098 Heldur Jõgioja - tuhat laulu, sada plaati, kolm näidendit ja kaks luulekogu]. Eesti Päevaleht. 2. september 2006
*[[Arvo Uustalu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/353098 Heldur Jõgioja - tuhat laulu, sada plaati, kolm näidendit ja kaks luulekogu]. Eesti Päevaleht. 2. september 2006

== Viited ==
<references/>


{{JÄRJESTA:Jõgioja, Heldur}}
{{JÄRJESTA:Jõgioja, Heldur}}

Redaktsioon: 28. juuni 2011, kell 18:56

Heldur Jõgioja (21. september 193621. aprill[1] 2010 Maarjamõisa haigla) oli eesti muusik, helilooja, kirjanik ja ajakirjanik.

Ta avaldas luulekogusid, kirjutas ajaloolisi näidendeid, romaane ning novelle.

1964. aastal alustas ta tegevust Õhtulehe reporterina. Jõgioja tegi saateid Tartu Alo TV-s ja Põlva raadiojaamas Raadio Marta ning avaldas artikleid Elva Postimehes, Videvikus ja Kesknädalas.

Ta lõi ligi 300 laulu ja tuhat lauluteksti. Jõgioja oli ansambli Suveniir juhtfiguur.

Raamatuid

Välislingid

Viited

  1. Postimees, Näod ja teod 2010, 31. detsember 2010, lk. 24