Hermann Johann Friedrich Harten

Hermann Johann Friedrich von Harten (18. jaanuar/29. jaanuar 1794 Mustjala – 27. september/9. oktoober 1841 Kaarma) oli Eesti vaimulik.

Õpetuse sai ta koduõpetaja käest. Aastatel 1811–1814 õppis ta usuteadust Tartu Ülikoolis. Aastatel 1814–1820 töötas ta Eestimaa kubermangus koduõpetajana.

Aastatel 1821–1841 oli ta Kaarma Peeter-Pauli koguduse õpetaja. Lisaks hooldas ta aastatel 1825–1831 Mustjala Anna kogudust. Aastatel 1833–1836 oli ta Konsistooriumi assessoriks, aastatel 1836–1841 oli ta Saaremaa superintendent.

Kultuurilukku on Harten läinud eelkõige sellega, et ta asutas aastal 1835 Kaarmal Saaremaal esimese, Eestis ühe esimestest eestlastest koosneva laulukoori. Sellega rajas ta äga tugeva koorilaulu traditsiooni Kaarmal. Samuti rajas ta Kaarmale piibliseltsi ja hoolitses suure agarusega ka kihelkonna- ja külakoolide eest.

Isiklikku

Tema isa Georg Friedrich Harten oli Mustjala Anna koguduse õpetaja, vend Carl Eduard Harten oli Vigala Maarja koguduse õpetaja. Tema äi Christoph Friedrich Mickwitz oli Kaarma Peeter-Pauli koguduse õpetaja. Aastal 1840 tõsteti ta aadliseisusesse Püha Stanislavi III järgu ordeni omistamisega.

Tunnustused

• 1840 Püha Stanislavi orden III klass.