Hermann Johann Friedrich Harten

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Hermann Johann Friedrich von Harten (18. jaanuar/29. jaanuar 1794 Mustjala – 27. september/9. oktoober 1841 Kaarma) oli Eesti vaimulik.

Õpetuse sai ta koduõpetaja käest. Aastatel 18111814 õppis ta usuteadust Tartu Ülikoolis. Aastatel 18141820 töötas ta Eestimaa kubermangus koduõpetajana.

Aastatel 18211841 oli ta Kaarma Peeter-Pauli koguduse õpetaja. Lisaks hooldas ta aastatel 18251831 Mustjala Anna kogudust. Aastatel 18331836 oli ta Konsistooriumi assessor, 18361841 oli ta Saaremaa superintendent.

Kultuurilukku on Harten läinud eelkõige sellega, et ta asutas aastal 1835 Kaarmal Saaremaal esimese, Eestis ühe esimestest eestlastest koosneva laulukoori. Sellega rajas ta väga tugeva koorilaulutraditsiooni Kaarmal. Samuti rajas ta Kaarmal piibliseltsi ning hoolitses agaralt ka kihelkonna- ja külakoolide eest[1].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Georg Friedrich Harten oli Mustjala Anna koguduse õpetaja, vend Carl Eduard Harten oli Vigala Maarja koguduse õpetaja. Tema äi Christoph Friedrich Mickwitz oli Kaarma Peeter-Pauli koguduse õpetaja. Aastal 1840 tõsteti ta aadliseisusse Püha Stanislavi III järgu ordeni andmisega. Vanaisa Johannes Heinrich Felicius oli Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse õpetaja, onu Johannes Heinrich Felicius oli Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse õpetaja, vanavanaisa (emaemaisa) Johann Heinrich Jürgens oli Pöide Maarja koguduse õpetaja, tädimees Benedict Witte oli Ambla Maarja koguduse õpetaja.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Die Pastoren des Konsistorialbezirk Estland 1885-1919. Böhlau Verlag Köln Wien

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]