Londoni Kuninglik Selts: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
lisa
1. rida: 1. rida:
'''Londoni Kuninglik Selts''' ([[inglise keel]]es ''The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge'', tavaliselt vormis ''Royal Society'') on [[London]]is [[1660]]. aastal asutatud teadusühing, vanimaid teadusühinguid maailmas.
'''Londoni Kuninglik Selts''' ([[inglise keel]]es ''The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge'', tavaliselt vormis ''Royal Society'') on [[London]]is [[1660]]. aastal asutatud teadusühing, vanimaid teadusühinguid maailmas.<ref>Saksa Teaduste Akadeemia Leopoldina (''Deutsche Akademie der Naturforscher Leopoldina'') peab ennast vanimaks õpetatud seltsiks, kuna selle eelkäijaks peetakse 1652. aastal rajatud ühingut Academia Naturae Curiosorum. Samas kinnitati Kuningliku Seltsi põhikiri 1660. aastal, Leopoldina põhikiri aga alles 1687.</ref>


Ühingu algatanud teadlaste gruppi kuulusid [[John Wilkins]], [[Jonathan Goddard]], [[Robert Hooke]], [[Christopher Wren]], [[William Petty]], [[Robert Boyle]] jt.
[[1660]]. aasta novembris rajatud ühingu põhikirja kinnitas kuningas Charles II. Seltsi asutajaliikmete seas olid [[John Wilkins]], [[Jonathan Goddard]], [[Robert Hooke]], [[Christopher Wren]], [[William Petty]], [[Robert Boyle]] jt teadlased ja filosoofid.

Algselt oli Selts "[[Nähtamatu kolledž]]i" laiendus, mis loodi kohana uuringuteks ja aruteludeks. Tänapäeval on Kuninglik Selts Briti valitsuse nõuandja teadusküsimustes ning saab raha parlamendilt. Selts toimib Suurbritannia [[teaduste akadeemia]]na, annab välja umbes 700 [[uurimisstipendium]]it ja rahastab alustavaid [[teadusfirma]]sid. Samuti nõustab Kuninglik Selts teadusküsimustes [[Ühendatud Rahvaste Organisatsioon]]i ja [[Euroopa Komisjon]]i.

Seltsi juhib 21-liikmeline nõukogu, mille eesotsas on Seltsi president, vastavalt Seltsi põhikirjale. Nõukogu liikmed ja presidendi valivad endi seast Seltsi liikmed. Praegu on Seltsil 1314 liiget ning igal aastal valitakse 44 uut liiget. Seltsil on ka kuninglikud liikmed, auliikmed ja välismaised liikmed. Seltsi liikmed võivad kasutada enda nime järel tiitlit FRS (''Fellow of the Royal Society''), välisliikmed ForMemRS (''Foreign Member of the Royal Society''). Kuningliku Seltsi praegune president on ''sir'' [[Paul Nurse]], kes astus ametisse 30. novembril 2010.

[[1967]]. aastast asub Selts Londoni kesklinnas aadressil 6–9 Carlton House Terrace. Seltsi hoone on muinsuskaitse all ning võetud [[Muinsuskaitse Suurbritannias|1. järgu hoonete nimekirja]].

Seltsi [[moto]] on "Nullius in verba", mis tähendab ladina keeles "Ära usu kellegi sõnu". See viitab Seltsi liikmete otsusele uskuda vaid katsetega tõestatud fakte ning tuleb [[Horatius]]e "Epistlitest", kus too võrdleb end gladiaatoriga, kes on ametist loobunud ja seepärast vaba.

== Kirjastustegevus ==
Kirjastuse Royal Society Publishing kaudu annab Selts välja järgmisi ajakirju:<ref>{{cite web|url=http://royalsocietypublishing.org|title=Royal Society Publishing|publisher=Royal Society Publishing|accessdate=27 December 2009}}</ref>
*''[[Philosophical Transactions of the Royal Society]] A''
*''[[Philosophical Transactions of the Royal Society]] B''
*''[[Proceedings of the Royal Society]] A''
*''[[Proceedings of the Royal Society]] B''
*''[[Biology Letters]]''
*''[[Journal of the Royal Society Interface]]''
*''[[Notes and Records of the Royal Society]]''
*''[[Biographical Memoirs of Fellows of the Royal Society]]''

''Philosophical Transactions'' on maailma vanim ja kõige kauem välja antud [[teadusajakiri]], mille esmakordselt avaldas märtsis [[1665]] Seltsi esimene sekretär [[Henry Oldenburg]]. Tänapäeval avaldab see teemanumbreid ning jaguneb kaheks: A-seeria tegeleb matemaatika ja füüsikateadustega<ref>{{cite web|url=http://rsta.royalsocietypublishing.org/site/misc/about.xhtml#question4|title=Philosophical Transactions A&nbsp;– About the journal|publisher=The Royal Society|accessdate=11 December 2009}}</ref>, B-seeria bioloogiateadustega.<ref>{{cite web|url=http://rstb.royalsocietypublishing.org/|title=Philosophical Transactions of the Royal Society B |publisher=The Royal Society|accessdate=11 December 2009}}</ref>

==Tunnustused==
Kuninglik Selts annab arvukalt auhindu ja medaleid ning korraldab loenguid, tunnustamaks teadussaavutusi. Vanim neist on [[Croone'i loengud|Croone'i loengute]] sari, mis algatati [[1701]]. aastal Seltsi asutajaliikme [[William Croone]]'i lese palvel. Croone'i loengud toimuvad tänini kord aastas ja neid peetakse Seltsi tähtsaimaks auhinnaks bioloogias. Ehkki Croone'i loengud algatati 1701, toimus esimene neist alles [[1738]], seitse aastat pärast [[Copley medal]]i asutamist, mis on Kuningliku Seltsi vanim tänini kasutusel olev medal ja mida antakse "silmapaistvate saavutuste eest uuringuis mis tahes teadusharus".

==Kuninglik Selts kultuuris==
[[Jonathan Swift]] parodeeris Kuninglikku Seltsi raamatus "[[Gulliveri reisid]]", kus ta kirjeldab [[Laputa]] saare leiutajaid. [[Neal Stephenson]]i ajalooliste romaanide seerias "The Baroque Cycle" on tegelaste seas paljud Kuningliku Seltsi asutajatest.


==Teised Kuninglikud Seltsid==
==Teised Kuninglikud Seltsid==
Peale Londoni on Kuninglikud Seltsid hiljem asutatud veel Edinburghis, Uus-Meremaal ja Kanadas. Analoogsed Kuninglikud Seltsid on ka Iirimaal, Rootsis jm.
Peale Londoni on analoogsed Kuninglikud Seltsid hiljem asutatud ka Edinburghis, Uus-Meremaal, Kanadas, Iirimaal, Rootsis jm.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://royalsociety.org/ Kuningliku Seltsi veebileht]


[[Kategooria:Teadusorganisatsioonid]]
[[Kategooria:Teadusorganisatsioonid]]

Redaktsioon: 27. mai 2011, kell 21:56

Londoni Kuninglik Selts (inglise keeles The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge, tavaliselt vormis Royal Society) on Londonis 1660. aastal asutatud teadusühing, vanimaid teadusühinguid maailmas.[1]

1660. aasta novembris rajatud ühingu põhikirja kinnitas kuningas Charles II. Seltsi asutajaliikmete seas olid John Wilkins, Jonathan Goddard, Robert Hooke, Christopher Wren, William Petty, Robert Boyle jt teadlased ja filosoofid.

Algselt oli Selts "Nähtamatu kolledži" laiendus, mis loodi kohana uuringuteks ja aruteludeks. Tänapäeval on Kuninglik Selts Briti valitsuse nõuandja teadusküsimustes ning saab raha parlamendilt. Selts toimib Suurbritannia teaduste akadeemiana, annab välja umbes 700 uurimisstipendiumit ja rahastab alustavaid teadusfirmasid. Samuti nõustab Kuninglik Selts teadusküsimustes Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni ja Euroopa Komisjoni.

Seltsi juhib 21-liikmeline nõukogu, mille eesotsas on Seltsi president, vastavalt Seltsi põhikirjale. Nõukogu liikmed ja presidendi valivad endi seast Seltsi liikmed. Praegu on Seltsil 1314 liiget ning igal aastal valitakse 44 uut liiget. Seltsil on ka kuninglikud liikmed, auliikmed ja välismaised liikmed. Seltsi liikmed võivad kasutada enda nime järel tiitlit FRS (Fellow of the Royal Society), välisliikmed ForMemRS (Foreign Member of the Royal Society). Kuningliku Seltsi praegune president on sir Paul Nurse, kes astus ametisse 30. novembril 2010.

1967. aastast asub Selts Londoni kesklinnas aadressil 6–9 Carlton House Terrace. Seltsi hoone on muinsuskaitse all ning võetud 1. järgu hoonete nimekirja.

Seltsi moto on "Nullius in verba", mis tähendab ladina keeles "Ära usu kellegi sõnu". See viitab Seltsi liikmete otsusele uskuda vaid katsetega tõestatud fakte ning tuleb Horatiuse "Epistlitest", kus too võrdleb end gladiaatoriga, kes on ametist loobunud ja seepärast vaba.

Kirjastustegevus

Kirjastuse Royal Society Publishing kaudu annab Selts välja järgmisi ajakirju:[2]

Philosophical Transactions on maailma vanim ja kõige kauem välja antud teadusajakiri, mille esmakordselt avaldas märtsis 1665 Seltsi esimene sekretär Henry Oldenburg. Tänapäeval avaldab see teemanumbreid ning jaguneb kaheks: A-seeria tegeleb matemaatika ja füüsikateadustega[3], B-seeria bioloogiateadustega.[4]

Tunnustused

Kuninglik Selts annab arvukalt auhindu ja medaleid ning korraldab loenguid, tunnustamaks teadussaavutusi. Vanim neist on Croone'i loengute sari, mis algatati 1701. aastal Seltsi asutajaliikme William Croone'i lese palvel. Croone'i loengud toimuvad tänini kord aastas ja neid peetakse Seltsi tähtsaimaks auhinnaks bioloogias. Ehkki Croone'i loengud algatati 1701, toimus esimene neist alles 1738, seitse aastat pärast Copley medali asutamist, mis on Kuningliku Seltsi vanim tänini kasutusel olev medal ja mida antakse "silmapaistvate saavutuste eest uuringuis mis tahes teadusharus".

Kuninglik Selts kultuuris

Jonathan Swift parodeeris Kuninglikku Seltsi raamatus "Gulliveri reisid", kus ta kirjeldab Laputa saare leiutajaid. Neal Stephensoni ajalooliste romaanide seerias "The Baroque Cycle" on tegelaste seas paljud Kuningliku Seltsi asutajatest.

Teised Kuninglikud Seltsid

Peale Londoni on analoogsed Kuninglikud Seltsid hiljem asutatud ka Edinburghis, Uus-Meremaal, Kanadas, Iirimaal, Rootsis jm.

Viited

  1. ↑ Saksa Teaduste Akadeemia Leopoldina (Deutsche Akademie der Naturforscher Leopoldina) peab ennast vanimaks õpetatud seltsiks, kuna selle eelkäijaks peetakse 1652. aastal rajatud ühingut Academia Naturae Curiosorum. Samas kinnitati Kuningliku Seltsi põhikiri 1660. aastal, Leopoldina põhikiri aga alles 1687.
  2. ↑ "Royal Society Publishing". Royal Society Publishing. Vaadatud 27. detsembril 2009.
  3. ↑ "Philosophical Transactions A – About the journal". The Royal Society. Vaadatud 11. detsembril 2009.
  4. ↑ "Philosophical Transactions of the Royal Society B". The Royal Society. Vaadatud 11. detsembril 2009.

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Londoni_Kuninglik_Selts&oldid=2531815"