Stabiilne isotoop: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P r2.7.1) (robot lisas: de:Isotop#Stabile Isotope
9. rida: 9. rida:
[[ar:نظير مستقر]]
[[ar:نظير مستقر]]
[[ast:Isótopu estable]]
[[ast:Isótopu estable]]
[[id:Isotop stabil]]
[[de:Isotop#Stabile Isotope]]
[[en:Stable isotope]]
[[en:Stable isotope]]
[[es:Isótopo estable]]
[[es:Isótopo estable]]
15. rida: 17. rida:
[[gl:Isótopo estable]]
[[gl:Isótopo estable]]
[[ko:안정 동위 원소]]
[[ko:안정 동위 원소]]
[[id:Isotop stabil]]
[[it:Isotopo stabile]]
[[it:Isotopo stabile]]
[[ro:Izotop stabil]]
[[ro:Izotop stabil]]

Redaktsioon: 4. aprill 2011, kell 02:18

Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.

Kuigi ühe ja sama elemendi isotoopidel on peaaegu ühesugused keemilised omadused, on eri isotoopide omadustel siiski suured erinevused. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, mida hoiavad koos tugevad tuumajõud. Et prootonid on positiivse elektrilaenguga, tõukuvad nad omavahel. Neutronid, mis on elektrilaenguta, eraldavad mõningati prootoneid üksteisest, vähendades nendevahelist tõukejõudu ja stabiliseerides sellega tuuma. Sellepärast ei saa kaks või rohkem prootonit tuumaks ühinemist (ega tuum stabiilne olla) ilma neutroniteta. Ent kui aatomituumas on liiga palju neutroneid, muutub tuum ebastabiilseks.