Olekuvõrrand: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: sv:Tillståndsekvation
24. rida: 24. rida:
[[Kategooria:Termodünaamika]]
[[Kategooria:Termodünaamika]]


[[id:Persamaan keadaan]]
[[cs:Stavová rovnice]]
[[cs:Stavová rovnice]]
[[de:Zustandsgleichung]]
[[de:Zustandsgleichung]]
31. rida: 32. rida:
[[fr:Équation d'état]]
[[fr:Équation d'état]]
[[hi:अवस्था समीकरण]]
[[hi:अवस्था समीकरण]]
[[id:Persamaan keadaan]]
[[it:Equazione di stato]]
[[it:Equazione di stato]]
[[he:משוואת מצב]]
[[he:משוואת מצב]]
43. rida: 43. rida:
[[sk:Stavová rovnica]]
[[sk:Stavová rovnica]]
[[sl:Enačba stanja]]
[[sl:Enačba stanja]]
[[sv:Tillståndsekvation]]
[[tr:Hal denklemi]]
[[tr:Hal denklemi]]
[[uk:Рівняння стану]]
[[uk:Рівняння стану]]

Redaktsioon: 17. veebruar 2011, kell 21:40

Olekuvõrrandiks termodünaamikas nimetatakse seost aine absoluutse temperatuuri (T), rõhu (p) ja ruumala (V) vahel.

Näiteid

kus on gaasi hulk (moolides) ja R on universaalne gaasikonstant (=8,3145 J/mol/K).

a ja b on konkreetset reaalset gaasi iseloomustavad parameetrid (b võtab arvesse molekulide lõplikku ruumala, a arvestab molekulidevahelist tõmbumist).

Termodünaamika on rakendatav ka kiirgusele. Tasakaalulist ehk soojuskiirgust võib iseloomustada temperatuuriga, milleks on kiirgusega termilises tasakaalus oleva keha temperatuur. Soojuskiirguse rõhk aine pinnale on võrdeline kiirguse energiatihedusega, mis (vastavalt Stefani-Boltzmanni seadusele) on omakorda võrdeline absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Soojuskiirguse omadused ei sõltu tema ruumalast, seega tema olekuvõrrand on

kus , kus kB on Boltzmanni konstant, on Plancki konstant ja c on valguse kiirus vaakumis.