Kukersiit: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida: | 6. rida: | ||
Kukersiidi [[Orgaanika|orgaaniline]] osa on moodustunud [[tsüanobakter]]i (arvatavasti) ''[[Gloeocapsomorpha prisca]]'' jäänustest.<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 321. ISBN 9985501853</ref> |
Kukersiidi [[Orgaanika|orgaaniline]] osa on moodustunud [[tsüanobakter]]i (arvatavasti) ''[[Gloeocapsomorpha prisca]]'' jäänustest.<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 321. ISBN 9985501853</ref> |
||
"Kukersiit" on [[regionaalne kivim]]inimi. Eestis on kukersiit tuntud kui "põlevkivi". Kukersiit on Eesti tähtsaim [[maavara]]. |
"Kukersiit" on [[regionaalne kivim]]inimi. Eestis on kukersiit tuntud kui "[[põlevkivi]]". Kukersiit on Eesti tähtsaim [[maavara]]. |
||
Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates [[1916]]. aastast.<ref>Raukas, A. & Viiding, H. (1995). Maavarad. Kogumikus A. Raukas (Koost.), Eesti Loodus. Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 82–85. ISBN 5440013555</ref> Eesti [[maapõu]]es leidub üle seitsme miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni ([[1980]]. aastal).<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 313. ISBN 9985501853</ref> |
Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates [[1916]]. aastast.<ref>Raukas, A. & Viiding, H. (1995). Maavarad. Kogumikus A. Raukas (Koost.), Eesti Loodus. Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 82–85. ISBN 5440013555</ref> Eesti [[maapõu]]es leidub üle seitsme miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni ([[1980]]. aastal).<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 313. ISBN 9985501853</ref> |
Redaktsioon: 14. veebruar 2011, kell 16:24
Kukersiit on põlevkivide hulka kuuluv settekivim, mida leidub Eesti ja Venemaa loodeosa Ordoviitsiumi ladestus.
Kukersiidi orgaaniline osa on moodustunud tsüanobakteri (arvatavasti) Gloeocapsomorpha prisca jäänustest.[1]
"Kukersiit" on regionaalne kiviminimi. Eestis on kukersiit tuntud kui "põlevkivi". Kukersiit on Eesti tähtsaim maavara.
Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates 1916. aastast.[2] Eesti maapõues leidub üle seitsme miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni (1980. aastal).[3]
Kukersiiti on kirjasõnas esimest korda mainitud 1777. aastal August Wilhelm Hupeli poolt.[4] Kivim on saanud nime Kukruse mõisa saksakeelse nime "Kuckers" järgi.[5] Nime andis kivimile balti-saksa geoloog Friedrich Schmidt.[6]
Vaata ka
Viited
- ↑ Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 321. ISBN 9985501853
- ↑ Raukas, A. & Viiding, H. (1995). Maavarad. Kogumikus A. Raukas (Koost.), Eesti Loodus. Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 82–85. ISBN 5440013555
- ↑ Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 313. ISBN 9985501853
- ↑ Hupel, A. W. (1777). TopographischeNachrichten von Lief- und Ehstland. Bd. II. Riga. 1–768.
- ↑ Aaloe, A., Bauert, H. & Soesoo, A. (2006). Kukersiit – Eesti põlevkivi. MTÜ GeoGuide Baltoscandia, Tallinn. Lk 30. ISBN 9985976347
- ↑ Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 314. ISBN 9985501853
Kirjandus
- Aarna, A. (1989). Põlevkivi. Valgus. 191 lk.
- Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 313–327. ISBN 9985501853
- Kattai, V. (2003). Põlevkivi – õlikivi. Eesti Geoloogiakeskus. 162 lk. ISBN 9985815467
- Kattai, V., Saadre, T. & Savitski, L. (2000). Eesti põlevkivi: geoloogia, ressurss, kaevandamistingimused. Eesti Geoloogiakeskus. 226 lk. ISBN 9985815300