Ühistegevus

Ühistegevus on sarnaste huvidega isikute koondumine, et teostada ühistegevuses osalejate individuaalsete huvide rahuldamist. Ühistegevus on õiglane, kui iga ühistegevuses osaleja saab kasu proportsionaalselt tema poolt antud panusele. Ühistegevuse üheks kandvaks ideeks on ühistulise ühenduse (ühistu, liidu, erakonna) liikmetele nende vajaduste rahuldamise otstarbel omahinnaga teenuste osutamine.

Ühistegevuse mõju

Majandusliku ühistegevuse kaudu saab iga ühistu liige lisasissetulekut, mis parandab tema perekonna majanduslikku olukorda. Hästi korraldatud sotsiaalse ühistegevuse kaudu saavad aga inimesed paremini rahuldada oma kultuurilisi, sotsiaalseid ja harrastusvajadusi. Heal tasemel ja mitmekesise poliitilise ühistegevuse kaudu (erakondade kohalikud grupid) on võimalik paremini korraldada ka kohalikku omavalitsuslikku elukorraldust. Kohalikud inimesed, kes on liitunud poliitiliste erakondadega, saavad ise osaleda oma elu korraldamisel ja vahetult mõjutada külade, valdade, alevite ja linnade elu.

Ühistulistel ühendustel on oma piirkonnale suur mõju. Tänu ühistutele, mille liikmeteks on kohalikud elanikud, jääb kogu ühistegevuse kaudu teenitav raha kohalike elanike kätte, seega ka kohaliku elu edendamiseks. Kohalike ühistute puhul paraneb piirkonna tööhõive. Ühistutes leiavad sageli tööd ka need inimesed, kes ei ole ühistute liikmed-omanikud. Kuna maksudest laekub suur osa kohalike omavalitsuste eelarvesse, siis aitab seegi kaasa piirkonna arengule. Hästi korraldatud ühistegevuse kaudu on igal ühiskonna liikmel võimalik oma majanduslikku olukorda parandada ning aktiivselt osaleda ka sotsiaalelus ja poliitikas.

Ühistegevuse valdkonnad

Tootjate ühistu

Ettevõte, mille eesmärgiks on põllumajandusliku tootmise ratsionaalne korraldamine. Selleks võib iga liige spetsialiseerub ühe toodangu tootmisele, kuid maad kasutatakse ühiselt. Ühiselt võidakse ka hankida maaviljelusmasinaid (masinaühistu) jms.

Turustusühistu

Ettevõte, mille eesmärgiks on liikmete poolt toodetud toodangu (piim, teravili, liha, kala, puit jms) kokkuost, töötlemine ja ühine turustamine. Kuna suurim kasu tekib tooraine töötlemisel ja turustamisel, siis liigub ühistu tegevuse raskuskese varem või hiljem sellele valdkonnale.

Hankeühistu

Ettevõte, mille eesmärgiks on tooraine ja materjalide hankimine oma liikmetele. Suuremahuliste ja/või jätkuvate ostude tegijad saavad soodsama hinna, sest ühistu liikmed kannavad ise jaotuskulud ja -riskid ning maandavad tarnija äririski. Näiteks Taani põllumeeste hankeühistu ostab oma liikmetele vajalikke kaupu sisse neli korda odavamalt, kui seda saavad Eesti põllumehed.

Tarbijaühistu

Ettevõte, mille eesmärgiks on teenuste osutamine infrastruktuuri rajatiste kaudu (veevärk, kütte-, side-, elektri jms võrgustiku) või kaupade hankimine (kaubanduskooperatiiv) ning nende jaekaubanduse korraldamine. Kuid siia alla võib käia ka ettevõttesisese töölissöökla haldamine jms.

Finantsühistu

Ettevõte, mille eesmärgiks on liikmete rahaliste vahendite hoiustamine, majandustehingutega seotud rahaliste tehingute korraldamine ja krediteerimisvajaduste rahuldamine. Finantsühistu poolt teenitud kasust pool makstakse liikmetele intressina ning teine pool teenusekulude mahaarvamiste vormis. Finantsühistuteks on hoiu-laenuühistu ja ühistupank.

Ühiskindlustus

Ettevõte, mille eesmärgiks on solidaarsuse põhimõttel oma liikmete igapäevasest elust (elu-, vanadus-, haiguskindlustus) või majandustegevusest (õnnetusjuhtumid, vargused, looduslikud kataklüsmid) tekkivate riskide maandamine.

Haldusühistu

Ettevõtte, mille eesmärgiks on kinnisvara ühine haldamine (korteri- ja majaühistud, metsa-, maaparanduse jms ühistud), mõnikord ka laiemalt mingi piirkonna ja selle infrastruktuuri arendamiseks loodud ühistud.

Tegevusühistu

Ettevõte, mis ühendab ühes valdkonnas tegutsevad töövõtjad (taksojuhid, juuksurid, koristajad, käsitöölised jms) ja müüb ühe isiku vormis nende poolt osutatavat teenust. See ettevõtlusvorm muudab töötajad oma elu peremeheks, kuid omanikena peavad nad leidma oma ettevõttele juhtkonna ning kandma ka võimalikku kahju, mis võib tekkida halvast tööst või töökorraldusest.

Sotsiaalühistu

Ettevõte, mis on loodud mingi spetsiifilise sotsiaalse teenuse isemajanduslikuks osutamiseks (lasteaiad, vanadekodud, surnuaiad, jms). Sellise ühistu liikmeskond muutub pidevalt.

Vaata ka

• Talgud
• Ühistegevuskoda
• Tulundusühistu
• Ühistupank
• Poliitiline ühistegevus

Välislingid

• Eesti Ühistegeline Liit
• Raivo Uukkivi essee "Poliitiline ühistegevus. Miks ja kas rahvas võõrandub võimust?", 2005