Oja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 14. detsember 2010, kell 17:26

Oja on jõest väiksem looduslik vooluveekogu. Piir jõe ja oja vahel on tinglik. Tavaliselt on oja laius mõnekümnest sentimeetritest mitme meetrini, pikkus ei ületa mitut kilomeetrit ja sügavus on alla 1,5 m^[viide?].

Ojad tekkivad vihma- või sulavee äravoolu korral või kohtades, kus põhjavesi jõuab maapinnale ja allikana edasi voolab. Ojad suubuvad jõkke või järve. Ojad moodustavad liitudes jõgesid.

Ojasid võib jaotada alatisteks ja ajutisteks, tasasteks ja mägisteks^[viide?].

Looduslike ojade sängid tavaliselt eriti ei muutu, aga mõned looduslikud nähtused (pinnaerosioon järsakus, maalihe, maavärin) võivad nende asukoha, kuju ja suuruste muutmist põhjustada. Ajutised ojad võivad peaaegu iga aastal oma sängi ja isegi voolu suunda muuta. Sageli toimub ojasängi suuna muutmine inimtegevuse tagajärjel.

Vaata ka

Kanal

Välislingid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:Marshall-county-indiana-yellow-river.jpg|pisi|left|150px|Yellow river oja Indiana osariigis]]
+[[Pilt:Marshall-county-indiana-yellow-river.jpg|pisi|right|150px|Yellow River (oja) [[Indiana]] osariigis]]
-[[Pilt:Butchers creek - omeo04.jpg|pisi|150px|Mägine oja Butchers creek Austraalias]]
+[[Pilt:Butchers creek - omeo04.jpg|pisi|150px|Mägine oja Butchers Creek [[Austraalia]]s]]
-'''Oja''' on [[Jõgi|jõest]] väiksem looduslik [[vooluveekogu]]. Piir jõe ja oja vahel on tinglik. Tavaliselt on oja laius mitu kümnest sentimeetritest kuni mitu meetrini, pikkus ei ületa mitu kilomeetrit ja sügavus on alla 1,5 meetrit.
+'''Oja''' on [[Jõgi|jõest]] väiksem looduslik [[vooluveekogu]]. Piir jõe ja oja vahel on tinglik. Tavaliselt on oja laius mõnekümnest sentimeetritest mitme meetrini, pikkus ei ületa mitut kilomeetrit ja sügavus on alla 1,5 m{{lisa viide}}.
-Ojad tekkivad vihma- või sulavee äravoolu korral või kohtades, kus põhjavesi jõuab maapinnasse ja allikast edasi voolab. Nad suubuvad jõkke või järvesse, liitudes moodustavad nad jõgesid.
+Ojad tekkivad vihma- või sulavee äravoolu korral või kohtades, kus [[põhjavesi]] jõuab maapinnale ja allikana edasi voolab. Ojad suubuvad jõkke või järve. Ojad moodustavad liitudes jõgesid.
-Ojasid võib jaotada alatisteks ja ajutisteks, tasasteks ja mägisteks.
+Ojasid võib jaotada alatisteks ja ajutisteks, tasasteks ja mägisteks{{lisa viide}}.
-Looduslike ojade sängid tavaliselt eriti ei muutu, aga mõned looduslikud nähtused (pinnaerosioon järsakus, maalihe, maaväärin) võivad nende asukoha, kuju ja suuruste muutmist põhjustada. Ajutised ojad võivad peaaegu iga aastal oma sängi ja isegi voolu suunda muuta. Sageli toimub ojasängi suuna muutmine inimtegevuse tagajärjel.
+Looduslike ojade sängid tavaliselt eriti ei muutu, aga mõned looduslikud nähtused ([[pinnaerosioon]] järsakus, [[maalihe]], maavärin) võivad nende asukoha, kuju ja suuruste muutmist põhjustada. Ajutised ojad võivad peaaegu iga aastal oma sängi ja isegi voolu suunda muuta. Sageli toimub ojasängi suuna muutmine inimtegevuse tagajärjel.
+== Vaata ka ==
+*[[Kanal]]
 == Välislingid ==