Kuurvürst: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Algselt omasid kuurvürsti tiitlit kolm [[vaimulik]]ku ja neli [[ilmalik]]ku [[vürst]]i, kellel oli õigus valida keiser, hiljem nende hulk kasvas. |
Algselt omasid kuurvürsti tiitlit kolm [[vaimulik]]ku ja neli [[ilmalik]]ku [[vürst]]i, kellel oli õigus valida keiser, hiljem nende hulk kasvas. |
||
Kuurvürstideks olid esialgu [[Mainzi peapiiskopkond|Mainzi]], [[Trieri peapiiskopkond|Trieri]] ja [[Kölni peapiiskopkond|Kölni]] peapiiskopid, [[Saksimaa hertsogkond|Saksi hertsog]], [[Brandenburgi markkrahv]], [[Böömimaa kuningriik|Böömi kuningas]] ja [[Reini pfaltskrahv]] ([[Pfalz]]i valitseja). Nende privileegid kinnitas [[Karl IV]] [[1356]] [[kuldbulla]]ga. |
|||
[[1623]]. aastal lisandus kuurvürstide nimekirja [[Baieri hertsog]] ning [[1692]] ka [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Hannoveri (Braunschweig-Lüneburgi) hertsog]]. |
|||
[[1777]] ühendati ühe valitseja alla Pfalz ja Baieri, mistõttu üks kuurvürstikoht kadus. |
|||
[[1803]]. aastal lisati kuurvürstide sekka veel [[Württembergi hertsogkond|Württembergi]] ja [[Salzburgi hertsogkond|Salzburgi hertsog]], [[Badeni markkrahvkond|Badeni markkrahv]] ja [[Hessen-Kasseli maakrahvkond|Hessen-Kasseli maakrahv]]. |
|||
Kuna Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik kaotati juba [[1806]]. aastal, siis ei olnud viimastena tiitli saanutel tegelikult võimalust kuurvürstidena tegutseda ning reaalselt mõjutada keisririigi keisri valimist. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 29. november 2010, kell 16:47
.JPG)
Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Algselt omasid kuurvürsti tiitlit kolm vaimulikku ja neli ilmalikku vürsti, kellel oli õigus valida keiser, hiljem nende hulk kasvas.
Kuurvürstideks olid esialgu Mainzi, Trieri ja Kölni peapiiskopid, Saksi hertsog, Brandenburgi markkrahv, Böömi kuningas ja Reini pfaltskrahv (Pfalzi valitseja). Nende privileegid kinnitas Karl IV 1356 kuldbullaga.
1623. aastal lisandus kuurvürstide nimekirja Baieri hertsog ning 1692 ka Hannoveri (Braunschweig-Lüneburgi) hertsog.
1777 ühendati ühe valitseja alla Pfalz ja Baieri, mistõttu üks kuurvürstikoht kadus.
1803. aastal lisati kuurvürstide sekka veel Württembergi ja Salzburgi hertsog, Badeni markkrahv ja Hessen-Kasseli maakrahv.
Kuna Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik kaotati juba 1806. aastal, siis ei olnud viimastena tiitli saanutel tegelikult võimalust kuurvürstidena tegutseda ning reaalselt mõjutada keisririigi keisri valimist.