Dispersioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Loveless (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: ms:Varians
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
''Siin on räägitud matemaatika mõistest; dispersioonist füüsikas vaata [[Dispersioon (füüsika)]].''
{{See artikkel| räägib matemaatika mõistest; dispersioonist füüsikas vaata [[Dispersioon (füüsika)]].}}
----
'''Dispersioon''' on [[juhuslik suurus|juhusliku suuruse]] varieeruvuse [[mõõt]], ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest.
'''Dispersioon''' on [[juhuslik suurus|juhusliku suuruse]] varieeruvuse [[mõõt]], ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest.



Redaktsioon: 20. november 2010, kell 16:37

 See artikkel räägib matemaatika mõistest; dispersioonist füüsikas vaata Dispersioon (füüsika).

Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest.

Matemaatiline definitsioon

Olgu juhusliku suuruse keskväärtus, siis suuruse dispersioon on defineeritud kui selle suuruse ja tema keskväärtuse vahe keskväärtusena:

.

Sageli, eriti ingliskeelses kirjanduses tähistatakse dispersiooni ka või .

Kuna (seda on lihtne näidata), siis tavaliselt kasutataksegi dispersiooni leidmiseks valemit

,

kus .

Vaata ka