Rünkpilved: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
31. rida: 31. rida:
[[Kategooria:Pilved]]
[[Kategooria:Pilved]]


[[id:Awan Kumulus]]
[[ms:Awan Kumulus]]
[[ca:Cumulus]]
[[ca:Cumulus]]
[[cs:Cumulus]]
[[cs:Cumulus]]
40. rida: 42. rida:
[[es:Cúmulus]]
[[es:Cúmulus]]
[[eo:Kumuluso]]
[[eo:Kumuluso]]
[[fa:ابرهای کومولوس]]
[[fr:Cumulus (nuage)]]
[[fr:Cumulus (nuage)]]
[[gl:Cumulus]]
[[gl:Cumulus]]
[[ko:적운]]
[[ko:적운]]
[[id:Awan Kumulus]]
[[it:Cumulus]]
[[it:Cumulus]]
[[he:קומולוס]]
[[he:קומולוס]]
50. rida: 52. rida:
[[hu:Gomolyfelhő]]
[[hu:Gomolyfelhő]]
[[mg:Cumulus]]
[[mg:Cumulus]]
[[ms:Awan Kumulus]]
[[nl:Cumulus]]
[[nl:Cumulus]]
[[ja:積雲]]
[[ja:積雲]]
65. rida: 66. rida:
[[fi:Kumpupilvi]]
[[fi:Kumpupilvi]]
[[sv:Cumulus]]
[[sv:Cumulus]]
[[uk:Купчаста хмара]]
[[vi:Mây tích]]
[[vi:Mây tích]]
[[uk:Купчаста хмара]]
[[zh:积云]]
[[zh:积云]]

Redaktsioon: 4. november 2010, kell 16:07

Rünkpilved

Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on konvektiivsete vertikaalse arenguga pilvede klassi kuuluvate pilvede põhiliik. Nad tekivad kõrgusel 0,8–1,5 km, kuiva ilma juhul isegi kõrgemal kui 2,5–3 km[1], ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised[2], mille tõttu said oma nime.

Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral, kui soojenenud maapinna kohal on tõusvad õhuvoolud, st tekivad õhu konvektsioonivoolud.[2] Soe ja niiske õhk jõuab kondensatsiooninivooni ning veeaur kondenseerub ja tekivad väikesi villakuhilaid meenutavad pilved, mis koosnevad veepiiskadest. Kui pilved arenevad edasi, siis võivad nad koosneda ka lume- ja jääkristallide segust.

Õhumassisisesed rünkpilved tekivad suvel lõunaks ja kaovad õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem kui vesi.[2]

Rünkpilvede alaliigid ja vormid

Välislingid

Viited