Tegumood: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
25. rida: | 25. rida: | ||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
[http://www.keelevara.ee/login/?d=ekkr&q=tegumood] |
[http://www.keelevara.ee/login/?d=ekkr&q=tegumood Eesti keele käsiraamat / tegumood] |
||
[[Kategooria:Keeleteadus]] |
[[Kategooria:Keeleteadus]] |
Redaktsioon: 29. august 2010, kell 15:18
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2009) |
Tegumood ehk geenus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga (alusega).
Eesti keel
Eesti keeles on tegumoe kategoorial kaks liiget: isikuline tegumood ehk personaal ja umbisikuline tegumood ehk impersonaal.
Isikuline tegumood
- Isikuline tegumood näitab seda, et tegevussubjekt on lauses tavaliselt väljendatud alusena: Jüri käis eile linnas.
- Isikulise tegumoe vormi kasutatakse ka üldisikulistes ja isikulistes lausetes: Täna sadas mitu tundi.
- Isikulisel tegumoel puudub tunnus.
Umbisikuline tegumood
- Umbisikuline tegumood näitab seda, et tegevussubjektiks on keegi elus tegija, nn umbisik, kes jääb lauses väljendamata: Teises toas lauldi.
- Umbisikulise tegumoe tunnusel on seitse kuju:
- takse (ela/takse)
- dakse (laul/dakse)
- akse (süü/akse)
- t (ela/t/i)
- d (laul/d/i)
- ta (ela/ta/vat)
- da (laul/da/vat)
- Umbisikuline tegumood võib avalduda ka formatiivivariantides tud ja dud, milles väljenduvad koos umbisiku, mineviku ja kesksõna tähendus, nt ela/tud, laul/dud.