Fårö: erinevus redaktsioonide vahel
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P robot lisas: ca:Fårö |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Gotlandi_kaart.png|thumb]] |
[[Pilt:Gotlandi_kaart.png|thumb]] |
||
[[Pilt:Gotland Fårö-Fyr.jpg|thumb|Fårö majakas |
[[Pilt:Gotland Fårö-Fyr.jpg|thumb|Fårö majakas]] |
||
'''Fårö''' on [[Rootsi]]le kuuluv väike saar [[Ojamaa]]st (Gotlandist) põhjas |
'''Fårö''' on [[Rootsi]]le kuuluv väike saar [[Ojamaa]]st (Gotlandist) põhjas. |
||
Saare nimi pärineb [[gutni keel]]est. 15. sajandist on teada nimekuju ''Faroyna''. [[Rootsi keel]]es tähendab ''får'' 'lammas' ja ''ö'' 'saar', kuid nime esimese poole algne tähendus on teine, sest 'lammas' on gutni keeles ''lamm'' või ''lamb''. ''Far-'' tähendab 'sõidu-'. Teise etümoloogia järgi on nime algusosa pärit inglise sõnast ''far'' 'kauge'. |
Saare nimi pärineb [[gutni keel]]est. 15. sajandist on teada nimekuju ''Faroyna''. [[Rootsi keel]]es tähendab ''får'' 'lammas' ja ''ö'' 'saar', kuid nime esimese poole algne tähendus on teine, sest 'lammas' on gutni keeles ''lamm'' või ''lamb''. ''Far-'' tähendab 'sõidu-'. Teise etümoloogia järgi on nime algusosa pärit inglise sõnast ''far'' 'kauge'. |
||
Fårö pindala on 111,35 km², millest 9,7 km² on veealad ja saarekesed. Rannajoone pikkus on 97 km. |
|||
Saarel elas [[Ingmar Bergman]], kes seal ka [[30. juuli]]l [[2007]] suri <ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 279</ref>. |
|||
Fårö looduses on hulgaliselt omapäraseid moodustisi, mida nimetatakse [[raukar]]iteks. Need on moodustunud [[jääaeg|jääajal]] [[erosioon]]i tulemusena. Peale Ojamaa ja Fårö neid mujal ei kohta. |
|||
Fåröl elab vähem kui 600 inimest. Saarel ei ole [[pank]]a, [[postkontor]]it, [[arst]]i ega [[politsei]]d. Saarlased räägivad oma murret, mis väidetakse olevat vanim keel Rootsis. |
|||
Saarega peavad ühendust kaks [[parvlaev]]a; ülevedu korraldab Rootsi Teedeamet ja sõit kestab pool tundi. |
|||
Saare kirdetipus asub [[tuletorn]]. See on 30 m kõrge ja püstitatud aastail [[1846]]-[[1847]]. |
|||
[[Külm sõda|Külma sõja]] ajal oli Fårö välismaalastele suletud. Saarele viiva tee ääres olid suured mitmekeelsed sildid, mis teatasid, et pääs saarele on rangelt keelatud. Saarel asus Rootsi [[rannavalve]] [[suurtükivägi|suurtükiväe]] üksus. Pärast Külma sõja lõppu [[1990. aastad|1990. aastatel]] viidi sõjaväeüksus saarelt ära ja saar avati turistidele. Jäänukiks saare militaarsest minevikust on 203 m kõrgune [[raadiomast]]. |
|||
Iga aasta [[september|septembris]] korraldatakse [[turist]]ide ligimeelitamiseks üritus nimega Fårönatta ('Fårö ööd'), mille ajal on kõik saare [[baar]]id ja muud toitlustuakohad avatud öö otsa ja kohalikus kirikus algab [[kesköö]]l [[jumalateenistus]]. |
|||
Saarel elas [[Ingmar Bergman]], kes seal ka [[30. juuli]]l [[2007]] suri <ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 279</ref>. Paljud Bergmani filmid on filmitud Fåröl: "Nagu peeglis" ([[1961]]), "Persona" ([[1966]]), "Hunditund" ([[1968]]), "Häbi" (1968), "Kirg" ([[1969]]) ja "Stseenid ühest abielust" ([[1973]]). |
|||
Tema mälestuseks korraldatakse Fåröl iga aasta [[juuni]]s nädalapikkune Bergmani festival. |
|||
Fåröl filmiti ka [[Andrei Tarkovski]] viimane film "Ohverdus" ([[1986]]). |
|||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 19. august 2010, kell 01:14
Fårö on Rootsile kuuluv väike saar Ojamaast (Gotlandist) põhjas.
Saare nimi pärineb gutni keelest. 15. sajandist on teada nimekuju Faroyna. Rootsi keeles tähendab får 'lammas' ja ö 'saar', kuid nime esimese poole algne tähendus on teine, sest 'lammas' on gutni keeles lamm või lamb. Far- tähendab 'sõidu-'. Teise etümoloogia järgi on nime algusosa pärit inglise sõnast far 'kauge'.
Fårö pindala on 111,35 km², millest 9,7 km² on veealad ja saarekesed. Rannajoone pikkus on 97 km.
Fårö looduses on hulgaliselt omapäraseid moodustisi, mida nimetatakse raukariteks. Need on moodustunud jääajal erosiooni tulemusena. Peale Ojamaa ja Fårö neid mujal ei kohta.
Fåröl elab vähem kui 600 inimest. Saarel ei ole panka, postkontorit, arsti ega politseid. Saarlased räägivad oma murret, mis väidetakse olevat vanim keel Rootsis.
Saarega peavad ühendust kaks parvlaeva; ülevedu korraldab Rootsi Teedeamet ja sõit kestab pool tundi.
Saare kirdetipus asub tuletorn. See on 30 m kõrge ja püstitatud aastail 1846-1847.
Külma sõja ajal oli Fårö välismaalastele suletud. Saarele viiva tee ääres olid suured mitmekeelsed sildid, mis teatasid, et pääs saarele on rangelt keelatud. Saarel asus Rootsi rannavalve suurtükiväe üksus. Pärast Külma sõja lõppu 1990. aastatel viidi sõjaväeüksus saarelt ära ja saar avati turistidele. Jäänukiks saare militaarsest minevikust on 203 m kõrgune raadiomast.
Iga aasta septembris korraldatakse turistide ligimeelitamiseks üritus nimega Fårönatta ('Fårö ööd'), mille ajal on kõik saare baarid ja muud toitlustuakohad avatud öö otsa ja kohalikus kirikus algab keskööl jumalateenistus.
Saarel elas Ingmar Bergman, kes seal ka 30. juulil 2007 suri [1]. Paljud Bergmani filmid on filmitud Fåröl: "Nagu peeglis" (1961), "Persona" (1966), "Hunditund" (1968), "Häbi" (1968), "Kirg" (1969) ja "Stseenid ühest abielust" (1973).
Tema mälestuseks korraldatakse Fåröl iga aasta juunis nädalapikkune Bergmani festival.
Fåröl filmiti ka Andrei Tarkovski viimane film "Ohverdus" (1986).
Viited
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 279