Häälik: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: fa:آوا |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Häälik''' ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav [[ |
'''Häälik''' ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav [[kõneüksus]]. Häälikud moodustatakse [[kõnetrakt]]is [[häälduselund]]ite tegevuse läbi. Häälikute hulk on lõpmatu; iga hääliku omadusi mõjutavad nii tema naaberhäälikud kui kõneleja eripärad. Häälikuklastri üldistatud etalonkuju, mis omab kõnes tähendust eristavat funktsiooni, nimetatakse [[foneem]]iks ja see avaldub kõnes [[allofoon]]idena. Häälikute moodustamist, [[taju]]mist ja [[akustika|akustilisi]] omadusi uurib [[foneetika]], foneemide uurimisega tegeleb [[fonoloogia]]. Häälikute korrigeerimist [[kõne (lingvistika)|kõne]]s uurib [[logopeedia]]. |
||
Kõne häälikuliselt täpseks ülestähendamiseks kasutatakse [[foneetiline transkriptsioon|foneetilist transkriptsiooni]]. |
Kõne häälikuliselt täpseks ülestähendamiseks kasutatakse [[foneetiline transkriptsioon|foneetilist transkriptsiooni]]. |
Redaktsioon: 14. august 2010, kell 09:19
Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav kõneüksus. Häälikud moodustatakse kõnetraktis häälduselundite tegevuse läbi. Häälikute hulk on lõpmatu; iga hääliku omadusi mõjutavad nii tema naaberhäälikud kui kõneleja eripärad. Häälikuklastri üldistatud etalonkuju, mis omab kõnes tähendust eristavat funktsiooni, nimetatakse foneemiks ja see avaldub kõnes allofoonidena. Häälikute moodustamist, tajumist ja akustilisi omadusi uurib foneetika, foneemide uurimisega tegeleb fonoloogia. Häälikute korrigeerimist kõnes uurib logopeedia.
Kõne häälikuliselt täpseks ülestähendamiseks kasutatakse foneetilist transkriptsiooni.
Häälikud jagunevad moodustusviisi ja moodustuskoha järgi häälikurühmadeks:
- täishäälikud ehk vokaalid ehk avahäälikud (eesvokaalid ja tagavokaalid; kõrged, keskkõrged ja madalad)
- kaashäälikud ehk konsonandid
- sulghäälikud ehk klusiilid
- ahtushäälikud ehk spirandid
- hõõrdhäälikud ehk frikatiivid (sh sisihäälikud ehk sibilandid ja ahtushäälikud ehk spirandid)
- külghäälikud ehk lateraalid
- värihäälikud ehk tremulandid
- ninahäälikud ehk nasaalid
- poolvokaalid
- afrikaadid
- huulhäälikud ehk labiaalid
- hammashäälikud ehk dentaalid
- hambasombuhäälikud ehk alveolaarid
- kõvasuulaehäälikud ehk palataalid
- pehmesuulaehäälikud ehk velaarid
- kurgunibuhäälikud ehk uvulaarid
- neeluhäälikud ehk farüngaalid
- kõrihäälikud ehk larüngaalid
Foneetikas käsitletakse vahel ka häälikust veel väiksemat kõneüksust segmenti.