Daik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 23. veebruar 2006, kell 14:40

Daik on plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon.

Daikid on enamasti vertikaalse või pigem vertikaalse kui horisontaalse orientatsiooniga, mis eristab neid sillidest. Daiki definitsiooni seisukohalt pole see siiski määrav, sest hilisemate tektooniliste liikumiste tulemusena võib daikil olla mistahes orientatsioon. Oluline on see, et daikid lõikavad neid ümbritsevaid kivimeid ega jälgi ümbritsevate kivimite kildalisust või kihilisust, olles neist seega nooremad (lõikumissuhete printsiip).

Daikid on (olid) seotud suurema magmakehaga, mis neid toidab (toitis). Daikid moodustuvad siis, kui magma on täitnud lõhed, mis on venituspingete tõttu maakoores tekkinud. Pingeid võibki tekitada ülespoole liikuv intrusioon, mis lõhestab teda ümbritsevaid kivimeid, täites lõhed seejärel magmaga. Sageli esinevad daikid mitte üksikuna, vaid daikiparvedena. Daikide paksus jääb reeglina mõnekümnest sentimeetrist kuni kümne meetrini. Daikide pikkust saab määrata siis, kui nad paljanduvad maapinnal, see võib ulatuda sadadesse kilomeetritesse. Kui vedelat magmat sisaldav daik jõuab maapinnale, nimetatakse teda lõhevulkaaniks. Sellised vulkaanid on levinud ookeani keskahelikes. Ka suur osa ookeanilisest maakoorest koosneb nn püstdaikide kompleksist. Daikid on reeglina aluselise ehk basaltse/gabroidse koostisega.

Eestile lähimad kohad, kus daikid maapinnal paljanduvad on Soomes (näiteks Häme daikiparv) ja Rootsis (näiteks Breven-Hälleforsi daikiparv).

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Daik''' on plaatjas enamasti [[Aluseline kivim|aluselise]] koostisega [[kivim]]eist koosnev [[intrusioon]].
-Daikid on enamasti vertikaalse või pigem vertikaalse kui horisontaalse orientatsiooniga, mis eristab neid [[sill]]idest. See pole siiski daiki definitsiooni seisukohalt oluline, sest hilisemate [[Tektoonilised liikumised|tektooniliste liikumiste]] tulemusena võib daikil olla mistahes orientatsioon. Oluline on see, et daikid lõikavad neid ümbritsevaid kivimeid, olles neist seega nooremad ([[lõikumissuhete printsiip]]). Samuti on daikid diskordantsed, mis tähendab seda, et nad ei järgi ümbritsevate kivimite [[kildalisus]]t või [[kihilisus]]t, vaid lõikavad neid.
+Daikid on enamasti vertikaalse või pigem vertikaalse kui horisontaalse orientatsiooniga, mis eristab neid [[sill]]idest. Daiki definitsiooni seisukohalt pole see siiski määrav, sest hilisemate [[Tektoonilised liikumised|tektooniliste liikumiste]] tulemusena võib daikil olla mistahes orientatsioon. Oluline on see, et daikid lõikavad neid ümbritsevaid kivimeid ega jälgi ümbritsevate kivimite [[kildalisus]]t või [[kihilisus]]t, olles neist seega nooremad ([[lõikumissuhete printsiip]]).
-Daikid on seotud suurema [[magmakeha]]ga, mis neid toidab. Daikid moodustuvad siis, kui [[magma]] on täitnud lõhed, mis on venituspingete tõttu [[maakoor]]es tekkinud. Pingeid võibki tekitada ülespoole liikuv intrusioon, mis lõhestab teda ümbritsevaid kivimeid, täites lõhed seejärel magmaga. Kui [[Vedelik|vedelat]] magmat sisaldav daik jõuab maapinnale, nimetatakse teda [[lõhevulkaan]]iks. Sellised [[vulkaan]]id on levinud [[ookeani keskahelik]]es. Ka suur osa [[Ookeaniline maakoor|ookeanilisest maakoorest]] koosneb nn püstdaikide kompleksist. Daikid on reeglina aluselise ehk [[basalt]]se/[[gabro]]idse koostisega.
+Daikid on (olid) seotud suurema [[magmakeha]]ga, mis neid toidab (toitis). Daikid moodustuvad siis, kui [[magma]] on täitnud lõhed, mis on venituspingete tõttu [[maakoor]]es tekkinud. Pingeid võibki tekitada ülespoole liikuv intrusioon, mis lõhestab teda ümbritsevaid kivimeid, täites lõhed seejärel magmaga. Sageli esinevad daikid mitte üksikuna, vaid [[daikiparv]]edena. Daikide paksus jääb reeglina mõnekümnest sentimeetrist kuni kümne meetrini. Daikide pikkust saab määrata siis, kui nad [[Paljandumine|paljanduvad]] maapinnal, see võib ulatuda sadadesse kilomeetritesse. Kui [[Vedelik|vedelat]] magmat sisaldav daik jõuab maapinnale, nimetatakse teda [[lõhevulkaan]]iks. Sellised [[vulkaan]]id on levinud [[ookeani keskahelik]]es. Ka suur osa [[Ookeaniline maakoor|ookeanilisest maakoorest]] koosneb nn püstdaikide kompleksist. Daikid on reeglina aluselise ehk [[basalt]]se/[[gabro]]idse koostisega.
+[[Eesti]]le lähimad kohad, kus daikid maapinnal paljanduvad on [[Soome]]s (näiteks [[Häme daikiparv]]) ja [[Rootsi]]s (näiteks [[Breven-Hälleforsi daikiparv]]).
 [[Kategooria:Petroloogia]]