Eesti Rahvuspartei: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 21. juuni 2010, kell 17:26

Eesti Rahvuspartei oli linnavendade organisatsioon Eestis 1969-1970.

Viktor Niitsoo: ...Villu Saartsi moodustatud Eesti Rahvuspartei (ERP) juhtum tundub olevat tšekistide poolt kunstlikult kokkuseatud kriminaalasi. Tegelikult ei olnud mingit organisatsiooni ega vaenutegevust, mis oleks mahtunud nõukogudevastase organisatsiooni ja propaganda paragrahvi raamidesse. Ilmselt oli Eesti NSV KGB juhtidele vajalik näidata aktiivsust Moskva ülemuste silmis, et sel viisil õigustada oma olemasolu vajalikkust ja koosseisude suurust. ^[1].

Organisatsiooni rajaja oli Villu Saarts (sündinud 1942). 1965. aastal karistati teda kolmeaastase vabadusekaotusega, mille ta kandis Tallinnas asuvas üldrežiimiga vangilaagris. Seal leidis Saarts poliitilise mõttekaaslase Raivo Mõttuse (sündinud 1944). Vabanedes kavatsesid nad moodustada organisatsiooni nimetusega Eesti Rahvuspartei. 1968. aastal vabastati nad mõlemad vangilaagrist. Kuna Mõttus viibis administratiivjärelevalve all, said nad sidet pidada üksnes kirja teel. Konspiratsiooni huvides kasutati varjunimesid ("Teeme nii, et nüüdsest peale oled Sina Müller ja mina Kroon. Oma õiged nimed jätame teiste ees saladusse.") Saarts võttis endale varjunimeks V. Kroon ja auastmeks kindralmajori, Mõttuse varjunimeks sai R. Müller ja auastmeks ooberst. ("Sul on õigus oma meestele auastmeid jagada kuni kapteni aukraadini (kapten kaasaarvatud). Vanemohvitserid nimetan ametisse mina.")

Eesti Rahvuspartei põhikiri algas sõnadega: "ERP on organiseeritud 1. III 1969 kindralmajor V. Krooni poolt." Partei eesmärgiks püstitati relvastatud ülestõusu organiseerimine Eesti vabastamiseks võõramaisest ikkest ja iseseisva Eesti riigi loomine. Eesti Rahvuspartei oli põhikirja kohaselt illegaalne partei, kus kehtis sõjaväeline kord. Partei üldjuht oli kindralmajor V. Kroon. Käskkirjaga nr. 3 3. märtsist 1969 nimetas kindralmajor V. Kroon ERP Tallinna osakonna juhiks ooberst R. Mülleri.

Partei tegevus seisnes kirjavahetuses Saartsi ja Mõttuse vahel kuni viimase mobiliseerimiseni Nõukogude armeesse detsembris 1969.

3. augustil 1970 arreteeris KGB Villu Saartsi ja ning tema ja Mõttuse vastu algatati kriminaalasi. Läbiotsimisel Raivo Mõttuse elukohas Tallinnas Taara tn. 21a leiti palju partei materjale ning Saartsi ja Mõttuse kirjavahetus. Kirjavahetus koosnes peamiselt Saartsi juhenditest Mõttusele. Selle alusel mõisteti Villu Saarts 24. novembril 1970 neljaks aastaks ja kuueks kuuks vangilaagrisse. Raivo Mõttus vabastati kriminaalvastutusest puhtsüdamliku ülestunnistuse ja Nõukogude armees teenimise tõttu.

Viited

↑ Viktor Niitsoo. Vastupanu 1955–1975. Lk 70

Kirjandus

Viktor Niitsoo. Vastupanu 1955–1985. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 1997. Lk. 68–72.

[1] Viktor Niitsoo. Vastupanu 1955–1975. Lk 70

[1]

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 [[Viktor Niitsoo]]: ''...Villu Saartsi moodustatud ''Eesti Rahvuspartei'' (ERP) juhtum tundub olevat tšekistide poolt kunstlikult kokkuseatud kriminaalasi. Tegelikult ei olnud mingit organisatsiooni ega vaenutegevust, mis oleks mahtunud nõukogudevastase organisatsiooni ja propaganda paragrahvi raamidesse. Ilmselt oli Eesti NSV KGB juhtidele vajalik näidata aktiivsust Moskva ülemuste silmis, et sel viisil õigustada oma olemasolu vajalikkust ja koosseisude suurust.'' <ref>Viktor Niitsoo. Vastupanu 1955–1975. Lk 70</ref>.
-Organisatsiooni rajaja oli 7-klassilise kooliharidusega [[Villu Saarts]] (sündinud 1942). 1965. aastal karistati teda kuritegeliku huligaansuse eest kolmeaastase vabadusekaotusega, mille ta kandis Tallinnas asuvas üldrežiimiga vangilaagris. Seal leidis Saarts poliitilise mõttekaaslase [[Raivo Mõttus]]e (sündinud 1944). Vabanedes kavatsesid nad moodustada organisatsiooni nimetusega ''Eesti Rahvuspartei''. [[1968]]. aastal vabastati nad mõlemad vangilaagrist. Kuna Mõttus viibis administratiivjärelevalve all, said nad sidet pidada üksnes kirja teel.  Konspiratsiooni huvides kasutati varjunimesid ("Teeme nii, et nüüdsest peale oled Sina Müller ja mina Kroon. Oma õiged nimed jätame teiste ees saladusse.") Saarts võttis endale varjunimeks V. Kroon ja auastmeks kindralmajori, Mõttuse varjunimeks sai R. Müller ja auastmeks ooberst. ("Sul on õigus oma meestele auastmeid jagada kuni kapteni aukraadini (kapten kaasaarvatud). Vanemohvitserid nimetan ametisse mina.")
+Organisatsiooni rajaja oli [[Villu Saarts]] (sündinud 1942). 1965. aastal karistati teda kolmeaastase vabadusekaotusega, mille ta kandis Tallinnas asuvas üldrežiimiga vangilaagris. Seal leidis Saarts poliitilise mõttekaaslase [[Raivo Mõttus]]e (sündinud 1944). Vabanedes kavatsesid nad moodustada organisatsiooni nimetusega ''Eesti Rahvuspartei''. [[1968]]. aastal vabastati nad mõlemad vangilaagrist. Kuna Mõttus viibis administratiivjärelevalve all, said nad sidet pidada üksnes kirja teel.  Konspiratsiooni huvides kasutati varjunimesid ("Teeme nii, et nüüdsest peale oled Sina Müller ja mina Kroon. Oma õiged nimed jätame teiste ees saladusse.") Saarts võttis endale varjunimeks V. Kroon ja auastmeks kindralmajori, Mõttuse varjunimeks sai R. Müller ja auastmeks ooberst. ("Sul on õigus oma meestele auastmeid jagada kuni kapteni aukraadini (kapten kaasaarvatud). Vanemohvitserid nimetan ametisse mina.")
 Eesti Rahvuspartei põhikiri algas sõnadega: "ERP on organiseeritud [[1. märts|1. III]] [[1969]] kindralmajor V. Krooni poolt." Partei eesmärgiks püstitati relvastatud ülestõusu organiseerimine Eesti vabastamiseks võõramaisest ikkest ja iseseisva Eesti riigi loomine. Eesti Rahvuspartei oli põhikirja kohaselt illegaalne partei, kus kehtis sõjaväeline kord. Partei üldjuht oli kindralmajor V. Kroon. Käskkirjaga nr. 3 [[3. märts]]ist [[1969]] nimetas kindralmajor V. Kroon ERP Tallinna osakonna juhiks ooberst R. Mülleri.