George Eastman

George Eastman (12. juuli 1854 – 14. märts 1932) oli ameerika leiutaja ja filantroop, kes mängis juhtivat rolli fotograafia arenguloos. Ta asutas Eastman Kodak Company ja leiutas läbi raskuste rullfilmi, aidates niiviisi kaasa fotograafia arengule. Ta oli eeskujuks Léon Bouly’le, Thomas Edisonile ja vendadele Lumière’dele ning Georges Méliès’le.

Lapsepõlv ja noorusaeg

George Eastman sündis New Yorgi osariigis Waterville külas. Ta oli kolmest lapsest noorim. Esimesed eluaastad veetis ta isa talukohas. Kui ta oli viiene kolis pere Rochesteri. Seal George’i isa suri, tänu millele jäi George’il kolledž lõpetamata. Ta käis koolis 14. eluaastani, kuid siis oli ta sunnitud tööle minema, sest perel olid suured rahamured. Tema esimene töö oli kindlustusfirmas, kus maksti palka 3 dollarit nädalas. Aasta hiljem siirdus ta teise kindlustusfirmasse, kus tema palk suurenes 5 dollarini nädalas, aga isegi sellest palgakasvust ei piisanud perekonna võlgade tasumiseks. 1874. aastal, pärast viit aastat kindlustustegevust, asus ta sekretärina tööle Rochester Savings Panka, kus teenis 15 dollarit nädalas.

Eastman Kodak Company

Kui George Eastman oli 24 aastane tahtis ta fotograafia keerukat protsessi lihtsustada. Talle ei meeldinud, et fotoaparaat on sama suur kui mikrolaineahi ja pildistamiseks vajalikud statiivid rasked ning fotondusega käisid kaasas kemikaalid (lahus COLLODON ja valgustundlik sool) ja vesi. Kasutusel olid siis wet-plaadid (märjad-plaadid).

Ta luges ühest Briti ajakirjast, et fotograafid tegid oma želatiin emulsioonid. Fotoplaadid olid kaetud želatiin emulsiooniga. Algul olid plaadid väga tundlikud ja hiljem kuivad. George Eastman otsustas arendada kuiv-plaat emulsiooni. Tema unistus oli leiutada kuiv-plaat. Ta võttis ajakirjast emulsiooni valemi ja hakkas želatiin emulsiooniga tegelema, kuna see valem ahvatles teda. Ta mõistis, et see valem vähendaks fotokaamera suurust ja kaalu. See oli üks olulisemaid aspekte, mis pani teda tegutsema.

Ta töötas päeval pangas ja õhtul tegi köögis katsetusi. Eastmani eesmärk oli muuta fotograafia sama mugavaks kui pliiats. Ta tahtis lihtsalt muuta fotograafia kättesaadavaks amatööridele. Tema ajal oli fotograafia professionaalide kallis pärasusmaa. Tema ema ütles, et George oli mõnel ööl nii väsinud, et ta ei suutnud isegi lahti riietuda, vaid magas põrandal, köögipliidi kõrval.

Pärast kolme aastat kestnud foto eksperimente, oli Eastmanil töötav valem.

1880. aastaks oli ta leiutanud kuiva fotoplaadi (Dry-plaadi) ja patenteerinud masina suurema hulga plaatide valmistamiseks. Kuiv-plaat oli oma eelkäijast kvaliteetsem, säilis paremini. Ta korraldas uurimuse, et tuvastada kuiv-plaadi müügi võimalusi teistele fotograafidele. Aprillis 1880 rentis George Eastman State Streeti Rochesteril asunud maja kolmanda korruse, kus hakkas müügiks tootma täiustatud kuiv-plaate. Tema tootmine laienes ja eksperimendid foto alal jätkusid. Ta leiutas veel karv foto emulsiooni paberi, mis oli paindlikum kui klaasplaat. Aga saavutatud teda ei rahuldanud, jätkas leiutamist. G. Eastman suutis leiutada klaasist fotoplaadi asemel midagi paremat. 1893. aastal teats Eastman, et leiutas rullides filmid ehk filmirulli. See oli kuiv, läbipaistev, paindlik ja purunematu fotofilm. See oli lõigatud kitsasteks ribadeks. Seda võis kokku rullida. Ta valmistas veel filmirullihoidja.

1888. aastal oli sõna "Kodak" esimene registeeritud kaubamärk. Kodaki loosungiks said sõnad: "Vajutate nuppu, meil ei puhata." Sel, 1888. aastal, tegi ta tarbijatele esimese lihtsa kompaktse fotokaamera. Fotokaamera oli spetsiaalselt kavandatud rullfilmile. Kaamera oli ristküliku kujuline käes hoitav fotokaamera. Seda oli lihtne kasutada ja see oli kõigile kättesaadav. Tema Kaamera oli algajatele. See maksis 25 dollarit. Palju või vähe? Tegelikult on see fotokaamera väga odav. Näiteks autotööstuse kroonimata kuningas Henry Ford hakkas oma firma "Ford Motor Combany" lihttöölistele maksma päevapalka 2,5 dollarit ja hiljem 5 dollarit.

1892. aastal asutas ta Eastman Kodak Company, mis oli üks esimesi ettevõtteid, mis hakkas massiliselt tootma standardiseeritud fotograafia seadmeid. Kõnealune äriühing valmistas ka läbipaistvat paindlikku kilet ning mille kavandas Eastman 1889. aastal, mis mõjutas oluliselt kinotööstuse arengut. Eastman oli ettevõttes kuni surmani.

Heategevus

Eastman annetas oma eluajal 100 miljonit dollarit erinevatele projektidele, peamiselt Rochesteri Ülikoolile ja Massachusettsi tehnoloogiainstituutile. Ta tegi olulisi kingitusi Tuskegee- ja Hampton Instituudile. Kingitusi üle andes ta ütles: "Edu maailmas sõltub täielikult haridusest." Ta annetas, sest tundis siirast muret hariduse ja afroameeriklaste käekäigu pärast. Samas tundis ta sisemist rahulolu, sest sai teha midagi head. Kui ta 1924. aastal annetas Rochester Ülikoolile, Tuskegee- ja Hampton Instituudile 30. miljonit dollarit, siis ta ütles: "Nüüd ma tunnen end paremini."

Eastman tundis suurt huvi veel hambakliiniku rajamise vastu. Ta töötas välja täielikud rahastamisprogrammid ja annetas nende najal 2,5 miljonit dollarit Rochester hambakliiniku jaoks. Seejärel algas ulatuslik hambaravi programm lastele – tasuta hambaravi! Põhjus? Ta põhjendas seda umbes niiviisi, et laste hammaste, nina, kurgu ja suu eest tuleb hoolt kanda varakult, et nad oleksid terved ja tugevad. Eastman rahastas veel Londoni, Pariisi, Rooma, Brüsseli ja Stockholmi hambakliinikute projekte. Näiteks Eastmani Hambakliinik Londonis valmis 1931. aastal.

Kuna Eastman armastas muusikat, siis asutas ta Eastmani muusikakooli teatrile ja sümfooniorkestrile. Ta tahtis niiviisi nautida muusika ilu ja rõõmu, tuua inimesed muusikale lähemale.

Kasutatud allikad

• [1]
• Kodaki ametlik kodulehekülg [2]

G. Eastmani esimene fotokaamera [3]