Dielektrik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Dielektrik''' on väga väikese [[elektrijuhtivus]]ega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii [[tahke]]d, [[vedelik|vedelad]] kui [[gaas]]ilised. [[Elektriväli]] tekitab dielektrikus [[dielektrilise polarisatsioon]]i. |
'''Dielektrik''' on väga väikese [[elektrijuhtivus]]ega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii [[tahke]]d, [[vedelik|vedelad]] kui [[gaas]]ilised. [[Elektriväli]] tekitab dielektrikus [[dielektrilise polarisatsioon]]i. |
||
Dielektrikute |
Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on [[dielektriline vastuvõtlikkus]], [[dielektriline läbitavus|läbitavus]] ja [[dielektriline läbilöögitugevus|läbilöögitugevus]]. |
||
Näiteks kasutatakse dielektrikuna [[ |
Näiteks kasutatakse dielektrikuna [[kummi]]t, [[klaas]]i ja [[õhk]]u. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 30. mai 2010, kell 14:54
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2008) |
Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni.
Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus.
Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit, klaasi ja õhku.