Läbilöögitugevus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Dielektriline läbilöögitugevus)

Läbilöögitugevus on dielektriku (isoleeraine) elektrilist tugevust iseloomustav suurus, mis arvuliselt võrdub pingega , mille korral ühikulise paksusega dielektrikukihis tekib läbilöök:

kus on dielektrikukihi paksus.

Läbilöögitugevust väljendatakse enamasti kilovoltides millimeetri kohta.

Isoleermaterjalide läbilöögitugevust kasutatakse seadme lubatava pinge määramiseks.[1]

Läbilöögitugevus pole konstantne suurus, vaid sõltub peale aine eriomaduste ka keskkonnatingimustest. Isoleermaterjalide läbilöögitugevuse määramise metoodika on toodud Euroopa Liidu standardisarjas IEC 60243.

Mõnede ainete läbilöögitugevus:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EE 6. köide, 1992

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]