Rünkpilved: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} |
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} |
||
[[Pilt:GoldenMedows.jpg|thumb|Rünkpilved]] |
|||
'''Rünkpilved''' on väikesed [[villakuhi|villakuhjad]], mis moodustavad tõusvatest [[õhuvool]]udest soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal. Rünkpilved on keskmise kõrgusega ja tekivad tavaliselt 2-6 [[meeter|meetri]] kõrgusel. Rünkpilved koosnevad [[veepiisad|veepiisakestest]] kui ka [[lumekristallid|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust. Neid kutsutakse ilusa ilma [[pilved]]eks. |
|||
'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv [[pilv]]ede põhiliik. Nad tekkivad kõrgusel 0,8–1,5 km, kuiva ilma juhul isegi üle 2,5–3 km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Облака вертикального развития]</ref> ja nende paksus võib olla mitu sada meetrist kuni mitu kilomeetrini. Nad on topi-või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, mille tõttu said oma nimi. |
|||
Rünkpilved tekkivad tavaliselt päikesepaistelise ilma juhul, kui soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal tõusevad [[õhuvool]]ud, st tekkivad õhu konvektsioonivoolud.<ref name="ilm"/> Soe ja niiske õhk jõuab kondensatsioonitasapinnani ning [[veeaur]] kondenseerub ja tekkivad väikeste [[villakuhi|villakuhjate]] meenutavad pilvaed, mis koosnevad [[veepiisad|veepiisakestest]]. Kui pilved arenevad edasi, siis võivad nad koosneda ka [[lumekristallid|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust. |
|||
⚫ | |||
Sageli tekkivad rünkpilved suvel lõunaks ja kaovad õhtuks. Sügisel võivad nad tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem, kui vesi.<ref name="ilm"/> |
|||
==Kõrgrünkpilvede alaliigid ja vormid== |
|||
*''[[Cumulus castellanus]]'' ehk ''Cu castellanus'' |
|||
*võimsad rünkpilved ehk suured rünkpilved (''[[Cumulus congestus]]'' ehk ''Cu con'') |
|||
*rebenenud servadega rünkpilved (''[[Cumulus fractus]]'' ehk ''Cu fr'') |
|||
*madalad (lamedad) rünkpilved ehk hea ilma rünkpilved (''[[Cumulus humilis]]'' ehk ''Cu hum'') |
|||
*keskmised rünkpilved (''[[Cumulus mediocris]]'') |
|||
*õhtused rünkpilved (''[[Cumulus vesperalis]]'' ehk ''Cu vesp'') |
|||
**Vorm: ''[[Cumulus radiatus]]'' ehk ''Cu radiatus'' |
|||
<gallery> |
|||
Pilt:Cumulus humilis clouds.jpg|''Cumulus humilis'' |
|||
Pilt:Cumulus mediocris 3.JPG|''Cumulus mediocris'' |
|||
Pilt:Cumulus-1.JPG|''Cumulus congestus'' |
|||
</gallery> |
|||
==Välislingid== |
|||
{{Commons|Category:Cumulus clouds}} |
|||
==Viited== |
|||
{{viited}} |
|||
{{Pilved}} |
|||
⚫ | |||
[[ca:Cumulus]] |
|||
[[cs:Cumulus]] |
|||
[[co:Cumulu]] |
|||
[[da:Cumulus]] |
|||
[[de:Cumulus]] |
|||
[[el:Σωρείτες]] |
|||
[[en:Cumulus cloud]] |
|||
[[es:Cúmulus]] |
|||
[[eo:Kumuluso]] |
|||
[[fr:Cumulus (nuage)]] |
|||
[[gl:Cumulus]] |
|||
[[ko:적운]] |
|||
[[id:Awan Kumulus]] |
|||
[[it:Cumulus]] |
|||
[[he:קומולוס]] |
|||
[[lv:Gubumākoņi]] |
|||
[[lt:Kamuoliniai debesys]] |
|||
[[hu:Gomolyfelhő]] |
|||
[[mg:Cumulus]] |
|||
[[ms:Awan Kumulus]] |
|||
[[nl:Cumulus]] |
|||
[[ja:積雲]] |
|||
[[no:Cumulus]] |
|||
[[nn:Cumulus]] |
|||
[[pl:Cumulus]] |
|||
[[pt:Cumulus]] |
|||
[[ro:Cumulus]] |
|||
[[ru:Кучевые облака]] |
|||
[[simple:Cumulus cloud]] |
|||
[[sk:Kumulus]] |
|||
[[sl:Kumulus]] |
|||
[[sr:Кумулус]] |
|||
[[fi:Kumpupilvi]] |
|||
[[sv:Cumulus]] |
|||
[[uk:Купчаста хмара]] |
|||
[[vi:Mây tích]] |
|||
[[zh:积云]] |
Redaktsioon: 22. mai 2010, kell 00:22
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2010) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik. Nad tekkivad kõrgusel 0,8–1,5 km, kuiva ilma juhul isegi üle 2,5–3 km[1] ja nende paksus võib olla mitu sada meetrist kuni mitu kilomeetrini. Nad on topi-või rüngakujulised[2], mille tõttu said oma nimi.
Rünkpilved tekkivad tavaliselt päikesepaistelise ilma juhul, kui soojenenud maapinna kohal tõusevad õhuvoolud, st tekkivad õhu konvektsioonivoolud.[2] Soe ja niiske õhk jõuab kondensatsioonitasapinnani ning veeaur kondenseerub ja tekkivad väikeste villakuhjate meenutavad pilvaed, mis koosnevad veepiisakestest. Kui pilved arenevad edasi, siis võivad nad koosneda ka lume- ja jääkristallide segust.
Sageli tekkivad rünkpilved suvel lõunaks ja kaovad õhtuks. Sügisel võivad nad tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem, kui vesi.[2]
Kõrgrünkpilvede alaliigid ja vormid
- Cumulus castellanus ehk Cu castellanus
- võimsad rünkpilved ehk suured rünkpilved (Cumulus congestus ehk Cu con)
- rebenenud servadega rünkpilved (Cumulus fractus ehk Cu fr)
- madalad (lamedad) rünkpilved ehk hea ilma rünkpilved (Cumulus humilis ehk Cu hum)
- keskmised rünkpilved (Cumulus mediocris)
- õhtused rünkpilved (Cumulus vesperalis ehk Cu vesp)
- Vorm: Cumulus radiatus ehk Cu radiatus
-
Cumulus humilis
-
Cumulus mediocris
-
Cumulus congestus
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rünkpilved |
Viited
- ↑ Облака вертикального развития
- ↑ 2,0 2,1 2,2 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009