Ühistupank: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{vikinda}} |
|||
'''Ühistupank''' on ühistulisel printsiibil tegutsev [[krediidiasutus]]. Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liimete-klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti kommertspankadega võrreldes kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides. Sisuliselt on ühistupangal kui krediidiasutusel võimalik kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga - seda võimaldab 0-kasumi taotlus ühistupanga poolt. |
'''Ühistupank''' on ühistulisel printsiibil tegutsev [[krediidiasutus]]. Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liimete-klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti kommertspankadega võrreldes kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides. Sisuliselt on ühistupangal kui krediidiasutusel võimalik kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga - seda võimaldab 0-kasumi taotlus ühistupanga poolt. |
||
20. rida: | 21. rida: | ||
* [[Vootele Päi]]: [http://www.postimees.ee/?id=51033 Eesti pangandusmaastikule on kerkimas uus rahvapank], Postimees, 22. november 2008 |
* [[Vootele Päi]]: [http://www.postimees.ee/?id=51033 Eesti pangandusmaastikule on kerkimas uus rahvapank], Postimees, 22. november 2008 |
||
*[[Vootele Päi]]: [http://www.e24.ee/?id=245475 Kõik ei ole halvasti, kõik on hästi!], Postimees, 05. aprill 2010 |
*[[Vootele Päi]]: [http://www.e24.ee/?id=245475 Kõik ei ole halvasti, kõik on hästi!], Postimees, 05. aprill 2010 |
||
[[Kategooria:Pangandus]] |
Redaktsioon: 3. mai 2010, kell 12:37
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Ühistupank on ühistulisel printsiibil tegutsev krediidiasutus. Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liimete-klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti kommertspankadega võrreldes kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides. Sisuliselt on ühistupangal kui krediidiasutusel võimalik kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga - seda võimaldab 0-kasumi taotlus ühistupanga poolt.
Fakte ühistupangandusest:
- Ühistupank ei taotle kasumit – kasum jagatakse pidevalt liikmetele tagasi.
- Ühistupangas on laenude andmise üle otsustamine kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla) hoiu-laenuühistute (HLÜ-de) tasandil, kuna nemad hakkavad üheskoos seda panka omama.
- Ühistupank luuakse kohalike hoiu-laenuühistute ühinemise teel
- USA-s on üle 90 miljoni HLÜ kliendi, kes kõik tajuvad praegust majanduskriisi oluliselt pehmemalt, kuna nende raha oli ühistute kaudu kohalikus reaalses majanuses, mitte aga õhku täis tundmatutes instrumentides.
- Saksamaal on üle 80% maapiirkondade elanikest ühistupankade liikmed
- Eestis kuulub laenude ja hoiuste mahtu arvesse võttes pangandussektori osalusest eestlastele vähem kui 1%!
- 2007. aasta kommertspankade kasum Eestis oli 7,4 miljardit krooni, mis viidi riigi majandusest välja ja mis oleks võinud ühistulise panganduse korral lisanduda liikmete arveldusarvetele ja elavadada kohalikku majandust.
- Ühistupank hakkab pakkuma kõiki praegu eksisteerivaid pangateenuseid alates siseriiklikest ja rahvusvahelistest ülekannetest, internetipangast, dokumentaalmaksetest kuni krediit- ja deebetkaartideni välja. Hõlmates seejuures nii laene, hoiuseid kui kõiki muid teenuseid, ka personaalpangandust oma esimestele ning kõige olulisematele klientidele.
- Ühistupangale on Eesti turul ruumi ja selle järele selge vajadus.
Viited
Välislingid
- Vootele Päi: Eesti pangandusmaastikule on kerkimas uus rahvapank, Postimees, 22. november 2008
- Vootele Päi: Kõik ei ole halvasti, kõik on hästi!, Postimees, 05. aprill 2010