Energia jäävuse seadus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{lisa materjali}} |
|||
'''Energia jäävuse seadus''' väidab, et [[energia]] ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. |
'''Energia jäävuse seadus''' on olulisemaid [[jäävusseadus]]eid [[füüsika]]s, mis väidab, et [[isoleeritud süsteem]]i energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et [[energia]] ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | Termodünaamikas väljendub energia jäävuse seadus [[termodünaamika esimene seadus|termodünaamika esimeses seaduses]]: energia, mille süsteem saab väljastpoolt, peab võrduma süsteemi [[siseenergia]] muudu ja süsteemist väljuva energia summaga ([[termodünaamika esimene seadus]]). Energia jäävuse seadus keelab [[I tüüpi igiliikur]]i konstrueerimise. |
||
Seadusest järeldub, et [[isoleeritud süsteem]]i siseenergia on jääv. |
|||
== Erirelatiivsusteeoria == |
|||
Energia jäävuse seadus keelab [[I tüüpi igiliikur]]i konstrueerimise. |
|||
== Energia jäävuse seadus erirelatiivsusteeorias == |
|||
[[Erirelatiivsusteooria]]s seotakse (seisu)energia ja (seisu)massi jäävuse seadus üheks. Seda väljendab [[massi ja energia ekvivalentsus]] kujul |
[[Erirelatiivsusteooria]]s seotakse (seisu)energia ja (seisu)massi jäävuse seadus üheks. Seda väljendab [[massi ja energia ekvivalentsus]] kujul |
||
:<math>E\! = m\!c^2</math>, |
:<math>E\! = m\!c^2</math>, |
||
kus <math>E</math> on [[energia]], <math>m</math> [[mass]] ja <math>c</math> on [[valguse kiirus vaakumis]]. Massi ja energia ekvivalentsuse tõttu avastati, et mass võib muutuda enenrgiaks ja vastupidi. |
kus <math>E</math> on [[energia]], <math>m</math> [[mass]] ja <math>c</math> on [[valguse kiirus vaakumis]]. Massi ja energia ekvivalentsuse tõttu avastati, et mass võib muutuda enenrgiaks ja vastupidi. |
||
== Kvantfüüsika == |
|||
[[Kvantmehaanika]]s on energia proportsionaalne [[lainefunktsioon]]i [[ajaline tuletis|ajalise tuletisega]]. Asjaolu, et aja operaator ja ajalise tuletise võtmise operaator ei [[kommutatiivsus|kommuteeru]], põhjustab matemaatiliselt järgmise [[määramatuse relatsioon]]i: mida pikema aja jooksul süsteemi on võimalik jälgida, seda täpsemalt võib määrata süsteemi energia. Vastupidiselt: mida lühema aja joosul meil süsteemi on võimalik jälgida (näiteks süsteem on ebastabiilne ja laguneb lühikese aja jooksul), seda halvemini on määratud süteemi energia. Täpsemalt öeldes: energia ja aeg moodustavad [[Fourier paar]]i. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
* [[Impulsi jäävuse seadus]] |
|||
[[Category:Füüsikaseadused]] |
|||
[[ |
* [[Termodünaamika teine seadus]] |
||
* [[Termodünaamika kolmas seadus]] |
|||
[[Kategooria:Jäävusseadused]] |
|||
[[Kategooria:Termodünaamika]] |
|||
[[Kategooria:Mehaanika]] |
|||
[[ar:بقاء الطاقة]] |
[[ar:بقاء الطاقة]] |
Redaktsioon: 30. märts 2010, kell 19:59
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |
Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele.
Termodünaamika
- Pikemalt artiklis Termodünaamika esimene seadus
Termodünaamikas väljendub energia jäävuse seadus termodünaamika esimeses seaduses: energia, mille süsteem saab väljastpoolt, peab võrduma süsteemi siseenergia muudu ja süsteemist väljuva energia summaga (termodünaamika esimene seadus). Energia jäävuse seadus keelab I tüüpi igiliikuri konstrueerimise.
Erirelatiivsusteeoria
Erirelatiivsusteoorias seotakse (seisu)energia ja (seisu)massi jäävuse seadus üheks. Seda väljendab massi ja energia ekvivalentsus kujul
- ,
kus on energia, mass ja on valguse kiirus vaakumis. Massi ja energia ekvivalentsuse tõttu avastati, et mass võib muutuda enenrgiaks ja vastupidi.
Kvantfüüsika
Kvantmehaanikas on energia proportsionaalne lainefunktsiooni ajalise tuletisega. Asjaolu, et aja operaator ja ajalise tuletise võtmise operaator ei kommuteeru, põhjustab matemaatiliselt järgmise määramatuse relatsiooni: mida pikema aja jooksul süsteemi on võimalik jälgida, seda täpsemalt võib määrata süsteemi energia. Vastupidiselt: mida lühema aja joosul meil süsteemi on võimalik jälgida (näiteks süsteem on ebastabiilne ja laguneb lühikese aja jooksul), seda halvemini on määratud süteemi energia. Täpsemalt öeldes: energia ja aeg moodustavad Fourier paari.