Olekuvõrrand: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
'''Olekuvõrrandiks''' [[termodünaamika]]s nimetatakse seost [[aine (füüsika)|aine]] absoluutse [[temperatuur]]i (''T''), [[rõhk|rõhu]] (''p'') ja [[ruumala]] (''V'') vahel. |
'''Olekuvõrrandiks''' [[termodünaamika]]s nimetatakse seost [[aine (füüsika)|aine]] absoluutse [[temperatuur]]i (''T''), [[rõhk|rõhu]] (''p'') ja [[ruumala]] (''V'') vahel. |
||
== Näiteid == |
|||
Mõningaid näiteid: |
|||
* [[Ideaalne gaas]]: |
* [[Ideaalne gaas]]: |
||
: <math>pV=\nu RT</math> |
: <math>pV=\nu RT, \,</math> |
||
kus <math>\nu</math> on gaasi hulk ([[mool]]ides) ja ''R'' on [[universaalne gaasikonstant]] (=8,3145 J/mol/K). |
kus <math>\nu</math> on gaasi hulk ([[mool]]ides) ja ''R'' on [[universaalne gaasikonstant]] (=8,3145 J/mol/K). |
||
12. rida: | 12. rida: | ||
* [[Van der Waalsi gaas]]: |
* [[Van der Waalsi gaas]]: |
||
: <math>(p+a/V^2)(V-b)=\nu RT</math> |
: <math>(p+a/V^2)(V-b)=\nu RT. \,</math> |
||
''a'' ja ''b'' on konkreetset [[reaalne gaas|reaalset gaasi]] iseloomustavad [[parameeter|parameetrid]] (''b'' võtab arvesse molekulide lõplikku ruumala, ''a'' arvestab molekulidevahelist tõmbumist). |
''a'' ja ''b'' on konkreetset [[reaalne gaas|reaalset gaasi]] iseloomustavad [[parameeter|parameetrid]] (''b'' võtab arvesse molekulide lõplikku ruumala, ''a'' arvestab molekulidevahelist tõmbumist). |
||
18. rida: | 18. rida: | ||
Termodünaamika on rakendatav ka kiirgusele. Tasakaalulist ehk [[soojuskiirgus]]t võib iseloomustada temperatuuriga, milleks on kiirgusega termilises [[termodünaamiline tasakaal|tasakaalus]] oleva [[keha]] temperatuur. Soojuskiirguse rõhk aine pinnale on [[võrdelisus|võrdeline]] kiirguse energiatihedusega, mis (vastavalt [[Stefani-Boltzmanni seadus]]ele) on omakorda võrdeline absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Soojuskiirguse omadused ei sõltu tema ruumalast, seega tema olekuvõrrand on |
Termodünaamika on rakendatav ka kiirgusele. Tasakaalulist ehk [[soojuskiirgus]]t võib iseloomustada temperatuuriga, milleks on kiirgusega termilises [[termodünaamiline tasakaal|tasakaalus]] oleva [[keha]] temperatuur. Soojuskiirguse rõhk aine pinnale on [[võrdelisus|võrdeline]] kiirguse energiatihedusega, mis (vastavalt [[Stefani-Boltzmanni seadus]]ele) on omakorda võrdeline absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Soojuskiirguse omadused ei sõltu tema ruumalast, seega tema olekuvõrrand on |
||
: <math>p=bT^4</math> |
: <math>p=bT^4, \,</math> |
||
kus <math>b=\pi^2k_B^4/(45\hbar^3c^3)</math>, kus ''k<sub>B</sub>'' on [[Boltzmanni konstant]], <math>\hbar</math> on [[Plancki konstant]] ja ''c'' on [[valguse kiirus vaakumis]]. |
kus <math>b=\pi^2k_B^4/(45\hbar^3c^3)</math>, kus ''k<sub>B</sub>'' on [[Boltzmanni konstant]], <math>\hbar</math> on [[Plancki konstant]] ja ''c'' on [[valguse kiirus vaakumis]]. |
||
[[Kategooria:Termodünaamika]] |
|||
[[cs:Stavová rovnice]] |
|||
[[de:Zustandsgleichung]] |
|||
[[en:Equation of state]] |
|||
[[es:Ecuación de estado]] |
|||
[[eo:Ekvacio de stato]] |
|||
[[fr:Équation d'état]] |
|||
[[hi:अवस्था समीकरण]] |
|||
[[id:Persamaan keadaan]] |
|||
[[it:Equazione di stato]] |
|||
[[he:משוואת מצב]] |
|||
[[nl:Toestandsvergelijkingen]] |
|||
[[ja:状態方程式 (化学)]] |
|||
[[no:Tilstandsligning]] |
|||
[[nn:Tilstandslikninga]] |
|||
[[pl:Równanie stanu (termodynamika)]] |
|||
[[pt:Equação de estado]] |
|||
[[ru:Уравнение состояния]] |
|||
[[sk:Stavová rovnica]] |
|||
[[sl:Enačba stanja]] |
|||
[[tr:Hal denklemi]] |
|||
[[uk:Рівняння стану]] |
Redaktsioon: 29. märts 2010, kell 12:42
See artikkel vajab toimetamist. (November 2007) |
Olekuvõrrandiks termodünaamikas nimetatakse seost aine absoluutse temperatuuri (T), rõhu (p) ja ruumala (V) vahel.
Näiteid
kus on gaasi hulk (moolides) ja R on universaalne gaasikonstant (=8,3145 J/mol/K).
a ja b on konkreetset reaalset gaasi iseloomustavad parameetrid (b võtab arvesse molekulide lõplikku ruumala, a arvestab molekulidevahelist tõmbumist).
Termodünaamika on rakendatav ka kiirgusele. Tasakaalulist ehk soojuskiirgust võib iseloomustada temperatuuriga, milleks on kiirgusega termilises tasakaalus oleva keha temperatuur. Soojuskiirguse rõhk aine pinnale on võrdeline kiirguse energiatihedusega, mis (vastavalt Stefani-Boltzmanni seadusele) on omakorda võrdeline absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Soojuskiirguse omadused ei sõltu tema ruumalast, seega tema olekuvõrrand on
kus , kus kB on Boltzmanni konstant, on Plancki konstant ja c on valguse kiirus vaakumis.